Õdede liit: plaanitav rahakärbe tooks kaasa medõdede massilise välismaale mineku

Liidu teatel, tegelevad Eesti medõdede värbamisega praegu aktiivselt eelkõige Soome, Norra ja Suurbritannia haiglad. Kui varasematel aastatel kasutati õdede leidmiseks töövahendusfirmade abi, siis praeguseks on olukord muutunud ja näiteks Soome haiglate ülemõed käivad isiklikult meie õdedega kohtumas ja nende töist taset hindamas, et siin sõlmida juba konkreetseid kokkuleppeid.

Õdede liit märkis, et rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 näeb elanikkonna tervisevajadustele vastamiseks ette õdede arvu suurenemist.

«Kui Euroopas keskmiselt on kaheksa, Soomes isegi 15 õde 1000 elaniku kohta, siis Eestis peab kuus õde hoolitsema sama arvu elanike tervisevajaduste eest ning trend on õdede koormuse kasvu suunas,» seisab pressiteates. «Juba praeguse koormuse puhul jääb igale patsiendile pühendatav aeg minimaalseks.»

Liit tõdes, et kui praegusest õeskonnast otsustab välismaal töötamise kasuks isegi ainult paarsada õde, mis on paar protsenti töötavatest õdedest, siis kasvab reaalne õdede koormus märgatavalt, mille tulemusel saavad patsiendid kesisema kvaliteediga tervishoiuteenust.

Õe kutsealal töötamine nõuab pidevat praktiseerimist ning kui koondatud õde leiab tööd mõnel teisel tegevusalal, kaotab ta viie aastaga kvalifikatsiooni ehk õiguse õena töötada. Õe baaskoolitus kestab vähemalt 3,5 aastat, millele lisandub spetsialiseerumine ja täiendõpped.

«Seega kaotab riik täiendavate tervishoiukärbetega lisaks tervishoiusüsteemi nõrgestamisele ka paljude aastate jooksul õdede koolitamisse tehtud investeeringud,» teatab liit. «Tänapäeval on õdedel tervishoiusüsteemis iseseisev roll, sealhulgas iseseisvad vastuvõtud.»