/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2009/09/10/233503t1h1aad.jpg)
Rahandusministeeriumi andmetel võib Eestis olla umbes 5000 eluruumi, mis on antud riigiametnikele üürile. Kahe aasta jooksul soovib riik aga neist loobuda ja ametnikega sõlmitud üürilepingud lõpetada.
Riik jätab ametnikud korterita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks sellest ole kogu aeg räägitud, ega ma pole selle korteriga laulatatud,» ütles seda uudist kuulnud riigiametnik, kes ei soovinud oma nime avalikustamist. Naise sõnul sai ta omal ajal ametikorteri, kui oli sundüürnikuna sunnitud vabastama oma senise Kadrioru korteri.
Ametniku kinnitusel pole tänapäeval enam suurt vahet, kas üürida korterit tööandjalt või mõnelt eraisikult. «Ma ju maksan üüri, ega ma seda ilma rahata ei saa ja vahet pole, kellele sa üüri maksad,» tõdes ta.
Riigiametnike lisahüve
Uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu kohaselt võivad riigipalgalised tööandja eluruumi kasutada kuni 2011. aasta 31. detsembrini. Seejärel soovib riik korterite üürimisest loobuda. Ka kavatseb riik lõpetada eluruumi kasutamiskulude hüvitamise.
«Selline tööandja eluruumi andmine ametnikule või eluruumi kasutamiskulude hüvitamine üldises avalikus teenistuses ei ole põhjendatud, kuna tegemist on lisahüvega, mis ei ole seotud ametniku töösooritusega,» põhjendas muudatust justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.
Ta lisas, et mõnes asutuses võib senine süsteem säilida. «Näiteks hetkel kehtiva piirivalveteenistuse seadus näeb ette roteerivale (ühest paikkonnast teise üleviidavale) piirivalveametnikule eluruumi andmise,» tõi ta näite.
Riigil pole põhjust kortereid omada
Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõuniku Uku Hänni sõnul lähtutakse põhimõttest, et riik võib vara omada ainult oma ülesannete täitmiseks. «Kui neid põhjuseid ei ole, siis pole riigil muud võimalust, kui ta peab sellest varast vabanema,» selgitas ta.
Hänni andmetel on Eesti eri ametiasutuste käsutuses umbes 5000 elamut või korterit. Täpne ülevaade ministeeriumil puudub, kuna seni on iga asutus ise tegelenud oma korterite haldamisega.
Kaitsepolitseinikud maksavad üüri
Kaitsepolitsei on üks neist asutustest, kelle töötajad siiani saavad elada ametikorteris. Riigisaladusele viidates keeldus kapo korterite arvu avalikustamast. «Nii palju võib öelda, et see arv ei ole suur ja on aja jooksul oluliselt vähenenud. Ühtki korterit juurde soetatud ei ole,» kinnitas kapo komissar Andres Kahar. Korteritest loobumist põhjendas ta vajadusega kokku hoida.
Kapo käsutuses olevad elamispinnad pärinevad 1990ndate teisest poolest ja selle kümnendi algusest.
Kahari sõnul peavad ametnikud maksma üüri vastavalt turuhinnale. Ning hind määratakse kinnisvarafirmadelt tellitud ekspertiisi alusel, arvestades konkreetse piirkonna korterite keskmist üürihinda. «Ei ole harvad juhtumid, kus meie töötajad on ametikorterist loobunud, sest on leidnud endale turult soodsama üürihinnaga korteri,» pidas komissar vajalikuks märkida.
Kapo kinnitusel lähevad need ametikorterid, millest nad on loobunud, siseministeeriumile, kes otsustab, mida nendega edasi teha.
Ametikorterite saatus on lahtine
Mis saab aga praegu ametnike käsutuses olevast 5000 ametipinnast kahe aasta pärast, ei osanud rahandusministeeriumi nõunik Uku Hänni täna öelda.
«Kui need korterid lähevad riigivara seaduse alusel müüki, siis kindlasti on üürnikel võimalik neid välja osta,» rääkis ta ja lisas, et mingit ostueelisõigust senistel üürnikel siiski ei ole.
Neil ametnikel, kes omal ajal esitasid erastamisavalduse, mida ei rahuldatud, võib Hänni sõnul nüüd tekkida võimalus elamispind siiski erastada. «Kes on jätnud selle avalduse esitamata, siis neile täiendavalt sellist õigust anda pole võimalik,» lisas ta.