Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Miinilõhkamine pani tallinlasi mõtlema maavärinale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinna lahel lõhati täna Open Spiriti raames leitud miine. Pikakari randa kogunes hulk inimesi vaatemängu jälgima.
Tallinna lahel lõhati täna Open Spiriti raames leitud miine. Pikakari randa kogunes hulk inimesi vaatemängu jälgima. Foto: Raigo Pajula

Eesti Geoloogiakeskusse helistas täna kella 12 paiku kaks inimest, kes tundsid muret, ega Eestis maa värisenud, sama murega kirjutas Postimees.ee'le lugeja Johannes.


«Kas 11.57 oli meil väike maavärin? Viimsis Mereranna teel oli 4. korrusel maja kõikumine tuntav. Või oli tegu õhkimistöödega?» küsis lugeja.

Geoloogiakeskuse geofüüsika, mere- ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja Tarmo All ütles Postimees.ee'le, et looduslikku maavärinat Eestis sel kellaajal ei registreeritud ning taolise efekti võis mõnes kohas anda miinilõhkamine Tallinna lähedal meres.

«Meile tuli Tallinnast üks kõne Viimsist ja teine kesklinnast. Kirjeldus nii aja kui meie seismogrammide järgi langeb kokku ja signaalikuju on ilmselgelt lõhkamine,» rääkis All.

Rahvusvahelise miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 2009 käigus viisid Eesti ja Saksa tuukrid nimelt sel kellaajal Tallinna lahel läbi operatsiooni käigus leitud miinide näidislõhkamise.

Kaitseväe pressiesindaja teatel lähtuti lõhkamisel rangelt keskkonna- ja ohutustehnilistest piirangutest ning need lõhati rannast 2 kilomeetri kaugusel ja 30 meetri sügavusel.

Alli sõnul pole üllatav, et lõhkamise mõju kogeti Viimsi maja 4. korrusel, sest lõhkamine ei olnud sealt kaugel ja sellised võnked ongi tavaliselt kõrgematel korrustel rohkem tunda.

«Nad lõhkavad vee sees. See tähendab, et see on pinnalähedane lõhkamine. Ta suidus kiiresti küll välja kauguse suunas, aga oli Viimsile päris lähedal.»

Kõrghoonete ülemistel korrustel on Alli sõnul ka tugevast tuulest tingitud kõikumine paremini tunda.

«Paraku on veel väike võime võimendada seda lainespektri osa, mida nimetame pinnalaineks. Nii et see on täiesti loomulik,» kommenteeris ta Johannese kogetut.

Alli sõnul jääb taolise lõhkamise magnituud tavaliselt 1,5-2 kanti.

Tagasi üles