Andres Jaeger: Tartu peaks olema Euroopa eelpost Eestis

Novembri viimast OPi saadet alustas Karl Martin Sinijärv umbes järgmise lausungiga: «Täna oleme Tartus. Hea, et on olemas kiirrongid, millega saab kahe tunniga Euroopasse sõita. Tartu on Euroopa. Tallinn paraku Ida-Euroopa.»

Sinijärv ütles seda temale omase kerge irooniavarjundiga, kuid öeldus peituvat tõde ei saa siiski eitada.

Eestikeelse Tartu Ülikooli aasapäevaaktusel toonitas president Toomas Hendrik Ilves, et rahvusülikool peab oma eesmärgiks seadma võistlemise mitte ainult Eesti teiste ülikoolidega, vaid just Helsingi, Stockholmi, aga miks ka mitte Oxfordi ja Harwardi ülikooliga.

Need ütlemised, aga ka 1. detsembri Tartu Postimehes ilmunud sisukad arvamusavaldused Põlva maavanemalt Urmas Klaasilt ja ajakirjanik Vahur Kalmrelt panid taas mõtlema Tartule ja ta tulevikule.

Tartu kui vaimukeskus

Millise diagnoosi võiks siis panna praegusele Tartule? Kahjuks on Tartut ja tartlasi ikka ja alati kimbutanud teatav alaväärsuskompleks, mis sunnib ennast teistega võrdlema. Selle asemel peaks Tartu keskenduma oma juurtele, väärtustama oma unikaalsust ja lähtuvalt sellest kavandama ka tulevikku.

Üks põhihädasid on see, et Tartu kipub asjatult võistlema Tallinnaga, mis on üsna mõttetu, sest Tallinn on ja jääb meist suuremaks. Tartu ei saa iialgi praegusest oluliselt suuremaks kasvada, see aga ei takista teda olemast ja jäämast vaimult suure(ma)ks.

Tallinn on alati olnud võimu ja sellest tulenevalt ka raha ning muude vahendite jagamise keskus. Samuti oli Tallinn aastakümneid meid valitsenud võõrvõimu halduskeskus. Viimasest asjaolust on suuresti tingitud nii seal kui ka sealt kahjuks mingil määral kogu Eestisse levinud väärnähtused: mahhineerimised, sahkerdamised, salakokkulepped ja muu idaeuroopalik.

Tartu on aga juba 19. sajandist alates olnud ja peab ka edaspidi jääma Eesti vaimu keskuseks.

Tartut ei saa kuidagi madaldada eesti kultuuri, rahvusluse ja omariikluse sünnipaiga Lõuna-Eesti pealinnaks ja eestvedajaks olemine, küll aga saab seda teha vaimukeskuse paratamatult ebavõrdne või(s)tlus võimukeskusega.

Eesti vaimu keskuseks olemine ei ole aga midagi enesestmõistetavat. Vastupidi, selle säilitamiseks tuleb pidevalt kindlustada ja arendada/laiendada meie teadus-, haridus- ja kultuuriinstitutsioone.

Selle kõrval on just Tartu õige koht teaduspõhise tootmise väljaarendamiseks. Selles suunas on rõõmustavaid algmeid juba märgata Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi, Tartu teaduspargi jt ettevõtmistes.

Väga tähtsaks nii Tartule kui ka kogu Eestile tuleb pidada Eesti Rahva Muuseumi ehitamise ja selle sisulise töö õnnestumist. Sellest peaks kujunema Balti- ja Põhjamaade arvestatav teadus- ja kultuurikeskus.

Tee tõmbekeskuseks

Meie põhieesmärk peakski olema euroopalikkuse kindlustamine Tartus, Lõuna-Eesti ja tagatippu kogu Eesti (ka Tallinna) vedamine Ida-Euroopast tõelisse, vanasse traditsioonidega Euroopasse, kuhu me ka varem oleme kindlalt kuulunud.

Euroopalikkuse kindlustamiseks Tartus on kõigepealt vajalik korraliku ühenduse loomine Euroopa suunal, selleks aga esmavajalik Tartust Riia poole suunduva raudtee korrastamine kiirrongiliikluse vajadustele vastavaks.

Samuti tuleks käivitada korralik lennuliiklus vähemalt Tartu ja Riia vahel. Just Tallinna lennujaamast tunduvalt suuremate võimalustega Riia lennuväli peaks saama kogu Lõuna-Eestit Euroopaga ühendavaks õhuväravaks. Praegune lennuliiklus Tallinna kaudu on ju lausa absurdne –

Euroopa poole liikumiseks tuleb kõigepealt 200 kilomeetrit tagasi sõita.

Ei maksaks karta, et Riia mõju kahjustab Tartut kui tõmbekeskust, sest nende linnade tõmbetegurid on oluliselt erinevad.

Tartu on Lõuna-Eestile tõmbekeskuseks just puhtpragmaatilistel põhjustel: haridus, meditsiin, kultuur, sport jms, aga miks mitte ka lõunaeestlasele lähimate arvestatavate ostukeskuste tõttu. Riia kui Baltimaade ainus tõeline suurlinn tõmbab see-eest sära ja glamuuriga.

Samal teemal: «Kalmre ja Klaas: Lõuna-Eestit päästab Riia. Muu hulgas», TPM, 1.12., 6.12.

Andres Jaegeri lisa Lõuna-Eesti edu top 10-sse

1. Eesti Rahva Muuseumi kujundamine rahvusvaheliseks teadus- ja kultuurikeskuseks.

2. Teaduspõhise ettevõtluse arendamine Tartus ja Lõuna-Eestis.

Uno Kiisholtsi

Lõuna-Eesti edu top 10

Lähtudes Vahur Kalmre ja Urmas Klaasi algatatud mõttevahetusest Lõuna-Eesti tuleviku üle, panin ka mina kirja nn TOP 10, mis aitaks siinset elu edasi viia.

1. Kahetasandiline omavalitsussüsteem valdade liitmise asemele. See võimaldaks optimeerida maakonna hariduselu ja ühistranspordi, arendada kompleksselt eri transpordiliike ning rakendada busside ringliine (linna–küla edasi-tagasi suuna kõrvale tekiks rohkem küla–küla suundi).

2. Wifi võrk kõikjale.

3. Ohutum Tallinna–Tartu maantee.

4. Maakoolidele oluline palgaeelis.

5. Talvist tööhõivet kindlustaks vabade metsamaade (üle 200 000 ha) jätkuv erastamine maarahvale. Riigiomandisse jätmine annab teenistust suurfirmadele, millest saadav tulu ei jää maakonda. Oma kinnisvara seoks osa noori kindlasti maaeluga.

6. Jahiturismi arendamine ja jahiseaduse muutmine. Jaht ja endale jahikülaliste kutsumine on olnud maaomanike põline õigus ning on seda õigusriikides tänini.

7. Ühistegevuse arendamine ja selleks ühistuseaduste muutmine ning ühistute välisrevisjoni organi loomine. Siis ei saa juhtkond ühistu vara ja toodangu turgu maha parseldada, nagu see juhtus näiteks Tartu Teraviljaühistus.

8. Bioenergeetika arendamine ja kohalike ressurside kasutuselevõtt.

9. Hoiu-laenuühistute võrgu loomine ja selle baasil Lõuna-Eesti tõelise ühispanga asutamine – selleks tuleb muuta hoiu-laenuühistute seadust. Lõppeks väliskapitali orjamine ja kohalik raha arendaks kohalikku ettevõtlust operatiivselt.

10. Tallinna inimesed tuleks maksimaalselt kõrvaldada maaelu juhtimisest.

Uno Kiisholts,
Külitse

Kommenteeri mõttevahetust www.tartu.postimees.ee. Kui on ettepanekuid top 10 täiendamiseks või on pakkuda lausa oma top 10, siis kirjuta tartu@postimees.ee.