Doonoritelgid tõid juurde üle 500 uue heategija

Tänavu oli juba kolmas suvi, mil juuni- ja augustikuu jooksul Eesti linnadesse doonoritelke püstitati, rääkis Postimees.ee'le verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Kui Tallinna Ädala tänava verekeskuses käib tavalisel päeval verd andmas umbes 60 doonorit, siis viimati Tammsaare parki püstitatud telgis käis head tegemas esimesel päeval 109 ja teisel 100 doonorit. «Neist esmaseid doonoreid oli esimesel päeval 39 ja teisel 41 - peaaegu pooled, see on väga suur protsent!» rõõmustas Lomp.

Ta selgitas põhimõtet, et mida rohkem on esmadoonoreid, seda suurem on võimalus, et edaspidi kasvab ka püsidoonorite arv. «Nagu spordis: mida rohkem on rahvasportlasi, seda rohkem tuleb ka tippe.»

Telkide edu põhjuseks pidas Lomp silmatorkavust ja inimeste uudishimu. «Keset linna torkab telk silma, muusika mürtsub ja maskott käib ringi. Tullakse uudishimust, palju käib noori.»

«Isegi viletsa ilmaga tulevad doonorid,» imetles Lomp telkide fenomeni.

Doonorluse arendusjuht ütles, et doonorid ütlevad enamasti oma motiiviks soovi teha head. «Väga paljud ütlevad, et tahaks aidata. Kui ma olen rääkinud lahti selle, miks on verd vaja anda, siis tullakse usinalt. Noored on head,» märkis Lomp.

Kasvav populaarsus

«Projekt sai alguse 2007. aastal Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse koostöös kaitsejõudude peastaabiga ja telkide hüüdlause «Ka doonor on riigikaitsja» mõjub noortele väga hästi,» sõnas Lomp. Ta selgitas, et inimesed vajavad kaitset iga päev, mitte ainult sõjaseisukorras, sest iga päev toimuvad haiglates keerukad operatsioonid ning tuleb aidata liikluses kannatanuid.

«Prooviks tegime telgi viies linnas, kuid see osutus tõeliselt edukaks - doonoreid tuli väga palju, siis juba eelmisest suvest alates see projekt laienes.»

Kokku püstitasid Eesti verekeskused sel suvel eri linnade keskustes telgid 11 korral, viimane üritus toimub Pärnus järgmisel nädalal.