Eesti suurim ja väikseim kool asuvad Tartumaal

Ligi veerand sajandit tagasi loodud Kivilinna gümnaasium kasvas suurkooliks viis aastat tagasi, mil Tartu linn remontis endise Tartu Annemõisa kooli Kivilinna gümnaasiumimajaks.

««Väikeste majas» õpivad õpilased 1.-7. klassini, «suurte majas» 8. -12. klassini,» tutvustas oma kooli direktor Ants Serk, kes on Kivilinna kooli juhtinud alates selle loomisest 1985. aastal.

Kahte majja kolimine ei lõhesta Sergi hinnangul kooli kuigivõrd. «Taoline mudel on pigem isegi hea seetõttu, et õpilastel on turvaline õppida ning õpikeskkonda saab kujundada vastavalt vanuseastmetele. Väikeste majas on kujundatud sobilik füüsiline keskkond ja suurte majas on oluliselt akadeemilisem õhkkond,» selgitas ta.

Kivilinna kooli õpilased on pärit peamiselt  Tartu suurimast linnaosast Annelinnast ning Ihaste piirkonnast. Gümnaasiumisse tullakse nii Tartu maakonnast kui ka kogu Lõuna-Eestist.

Viimsi koolis seitse esimest klassi

Kui Kivilinna kooli viies esimeses klassis hakkab õppima 118 last, siis Harjumaal Viimsi keskkoolis sai täna aabitsa 165 õpilast.

Eesti suuruselt teises koolis tuleb esimeste klasside tähistamiseks kasutusele võtta tähestiku seitse esimest tähte. Kokku istus täna Viimsis koolipinki 1350 last.

Mitu aastat Eesti suurima kooli tiitlit kandnud Tallinna 21. Keskkoolist on tänaseks saanud pealinna suurim kool, kus sel õppeaastal jagatakse tarkust 1200 lapsele. «Aga see ei kõlba kuhugi ja me püüame selle poole, et veelgi väiksemaks muuta,» rääkis koolijuht Naida Toomingas.

Ta lisas, et hoolimata kooli püüdlustest kahaneda ligi 1000 õpilasega kooliks, ei taha see kuidagi õnnestuda. «Nad ikka trügivad siia kooli,» lisas ta.

Väikseimas koolis kaks last

Kui Eesti suuremates koolides loendatakse lapsi tuhandega, siis pisemates maakoolides piisab õpilaste üleslugemiseks ühe käe sõrmedest. Nii näiteks on tänavu Eesti väikseima õpilaste arvuga kool Tartumaal Meeksi vallas tegutsev Järvselja algkool, kus õpetaja Maie Sepa käe all hakkavad tarkust taga nõudma kaheksa-aastane Helena ja 11-aastane Karl Gustav.

Kas nii pisike kool ka kestma jääb, sõltub õpetaja sõnul Meeksi valla volikogust. «Vallas öeldakse, et nii kaua, kui mina siin klassi ees seisan, on ka kool alles. Aga kui lapsi ei ole, siis on mul üksi narr siin seista,» sõnas õpetaja.

Kui tänavu ajutiselt Tartusse kolinud pere kolm last Järvseljale tagasi siiski ei tule, võib järgmisel sügisel koolipinki istuda vaid üks laps, sest viiendas klassis käiv Karl Gustav saab kevadel algkooli lõputunnistuse.

«Aga nemad tulevad kindlasti tuleval aastal tagasi, nad käisid igal pool rääkimas, et kool jääks alles,» on õpetaja Sepp optimistlik.

Uusi aabitsaid aga jagatakse Järvselja koolis alles ülejärgmisel aastal, kui esimesse klassi peaks tulema kaks last.

Uus õppeaasta peaks õpetaja Sepa sõnul tulema tavapärasest lihtsam «Tänavu on päris lihtne, sest nii vähe erinevaid klasse pole mul veel olnudki,» rääkis pool sajandit õpetaja ametit pidanud Sepp.

Tavaliselt on tal tulnud korraga tunde anda kolmes, neljas eri klassis õppivale lapsele. Aga on olnud ka aastaid, kus korraga on ühes klassis tulnud õpetada õpilasi esimesest kuni viienda klassini.

Mullu Eesti väikseima kooli tiitlit kandnud Pärnumaa Massiaru algkoolis alustab tänavu kooliteed viis last, neist üks esimeses klassis.

Lääne-Virumaal Vihula lasteaed-algkoolis õpib tänavu neli last, kellest üks sai täna kätte aabitsa.

Haridusministeeriumi andmetel on välismaa koolidest suurima eestlastest õpilaste arvuga  Helsingi Latokartano kool. Seal õpib 109 eesti last.