Medalistid eelistavad teistele erialadele majandust

Erinevaid majanduserialasid saab nelja suurema kõrgkooli bakalaureuseõppe peale kokku omandama asuda 94 noort, teisel kohal on 78 kuld- või hõbemedali saanuga arstiteadus.

Neile järgneb tükk tühja maad - kolmas on õigusteadus 40 medalistiga, millele järgnevad 35 noorega riigiteadused-avalik haldus.

Suur huvi on ka keelte vastu - inglise keel paelub 29 ja romanistika 26 medaliga keskkooli lõpetanut.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dekaan Enn Listra põhjendas oma eriala edu sellega, et noored saavad aru, mida on meie ühiskonnal vaja. Oivikuid võib tema hinnangul paeluda ka majandusteaduse pakutav intellektuaalne väljakutse.

«Füüsikas on sedasi, et kaks palli põrkavad kokku ja tead, kuhu nad lendavad. Majanduses on alatasa sedasi, et ei tea isegi, kus üks piljardipall algab ja teine lõpeb, aga ikka peab löögi ära tegema,» tõi ta piltliku näite.

Listra sõnul aitab keerulisi otsuseid langetama õpetav majandusharidus olukordi kiiremini haarata ja lahendada, mis on oluline oskus ka tulevastele juhtidele, kellest mitmed on olnud edukad õpilased.

Kui vaadata kõrgkoolide iga eriala eraldi, siis on Tartu Ülikooli suurim medalimagnet arstiteadus 78 vastuvõetuga, teiseks jääb õigusteadus 37 ja kolmandaks majandusteadus 32 lisanduva oivikuga.

TTÜs troonivad kaks sama teaduskonna eriala - rahvamajandus 29 ja ärindus 26 medalistiga. Kolmas on 23 medaliga tööstus- ja tsiviilehitus.

Tallinna Ülikooli medalimenuk on 19 vastuvõetuga inglise keel ja kultuur, millele järgnevad romaani keeled ja kultuurid 15 huvilise ning Lähis-Ida ja Aasia kultuurilugu 14 värske tudengiga.

Maaülikoolis alustab tänavu õppetööd 29 keskkooli medaliga lõpetanut, kellest seitse huvitub veterinaarmeditsiinist.

Konkurentsitult suurim oivikute lemmik on Tartu Ülikool, kuhu asub õppima 467 medalisaajat.

Teine on 235 vastu võetud oivikuga tehnikaülikool ning kolmas 209ga Tallinna Ülikool.