/nginx/o/2009/08/29/227657t1h9d54.jpg)
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ei nõustu koolihariduseksperdi kirjas tehtud kriitikaga, justkui oleks Eesti koolide ainulaadne probleem nende autoritaarne juhtimine.
Lukas: Eesti koolijuhtimine pole autoritaarne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli koolikorralduse lektor Jüri Ginter saatis haridusministeeriumile ja riigikogu kultuurikomisjonile kirja soovitustega, kuidas lahendada Eesti koolihariduses olevad probleemid. Muuhulgas soovitas ta vähendada autoritaarset juhtimist koolides. «Küsimus ei ole mitte koolidirektorites, vaid õiguslikus regulatsioonis. Nii laiu volitusi, nagu Eesti koolide direktoritel, pole mujal arenenud riikides,» kirjutas Ginter.
«See võib teoreetiliselt õppejõule niimoodi tunduda, kui ta võtab need skeemid ja seadused lahti. Tegelikult see päris nii ei ole,» sõnas Lukas selle peale Postimees.ee'le.
«Me võime ju öelda teisalt, et kui Eesti kooli tugevuseks hinnatakse OECD õpetajauuringu järgi, mida me hiljuti tutvustasime, et kord on koolis majas, koolis valitseb distsipliin ja õppetegevus on eesmärgile pühendatud rohkem kui teistes riikides, siis see näitab, et koolijuhi ja õpetajate koostöö on tegelikult paigas,» arvas haridusminister.
«See, et direktor on tipus, otsustamaks õpetajate karjääri ja kvalifikatsiooniastmetel liikumise üle, on vaid formaalselt nii, tegelikult ei tee ta seda ju üksi. Mõnes koolis on autoritaarsem direktor oma tüübilt, mõnes koolis demokraatlikum, aga kindlasti ei ole see Eesti kooli nõrkus,» oli Lukas veendunud.
Küll aga võiks haridusministri arvates taotleda seda, et kogukond toetaks kooli praegusest rohkem. «Seda saab ta teha siis, kui kogukonnakool on rohkem määratletud, seepärast peaks põhikool olema linnaosa, küla, alevi kool. Siis oleksid kohalikud lapsed sellega seotud,» arvas Lukas.
Tema arvates saaks kogukond kaasa rääkida nii hoolekogu kui igapäevase huvitundmise kaudu. «Keskmiselt on Eesti koolid praegu hädas pigem sellega, et vanemad tunnevad vähe huvi, kui sellega, et liigselt.»
Samas tõi Lukas välja, et on nõus Ginteri kirjas mitmetel teemadel tehtud ettepanekutega. «Kõik need teemad, mida ta puudutab, on olnud arutelu all tükk aega. Meil on päris palju olulisi ühiseid vaateid.» Näiteks tõi Lukas vajaduse haridusseadustik ümber kujundada vastavalt kooliastmetele ning ta lubas, et seda lähiaastate jooksul ka tehakse.