Munitsipaalmajade elanike üürivõlg on kuus miljonit krooni

«Loomulikult on inimesed praegu keerulises olukorras, sest paljud on töötuks jäänud ja nende sissetulekud on võrreldes varasemate aastatega kahanenud, kuid praegu ma saan kinnitada, et võlasumma pole kasvanud. Aga praegu on suvi ja eks talvekuud näitavad, kuidas asjad tegelikult on,» ütles abilinnapea Eha Võrk pressikonverentsil, kus Tallinna linnavalitsus tutvustas uut elamuehitusprogrammi.

Linnapea Edgar Savisaare sõnul võis selle aasta algul märgata, et üürivõla kogusumma hoopis kahanes tasapisi. «Aga ei saa välistada, et praegu hakkab asi vastupidi minema,» nentis Savisaar.

Võrgu sõnul tegelevad üürivõlglastega nii linnaosavalitsuste kui sotsiaalosakondade töötajad ning ka võlanõustajate teenust läheb üha rohkem vaja. Siiski leiduvat üürnike seas ka pahatahtlikke üürivõlglasi, kes lihtsalt püüavad üüri maksmisest kõrvale hoida.

Nendega linn ei tseremoonitse. «Kui inimesed ei täida oma kohust, siis linn ei pea nendega leebe olema. Kohtusse on pöördunud nii linnaosade valitsused kui linnavaraamet. Samuti on üürivaidluste komisjoni poole pöördutud üsna mitme taotlusega juhtudel, kui on selgelt näha, et inimene lihtsalt ei soovi maksta,» lausus Võrk.

Üürivõlglastest rääkides rõhutas abilinnapea, et umbes kaks kolmandikku on niinimetatud lühiajalised üürivõlglased, kes on sunnitud üüri maksmisega ootama niikaua, kui palga- või pensionipäev kätte jõuab. «Kui maksetähtpäev on näiteks 30. kuupäev, aga inimene saab palka neljandal kuupäeval, siis de jure on ta üürivõlglane, aga tegelikult ta maksab nelja päeva pärast oma võla ära,» lausus abilinnapea.

Võrgu sõnul on pikaajalisi üürivõlgnikke võlglaste seas umbes kolmandik ja nende võlg on umbes kaks miljonit. Praegu on pooleli umbes sada üürivõlgadega seotud kohtuasja ja üürikomisjonide menetlust.