/nginx/o/2013/09/05/2060763t1h442e.jpg)
uPaul ja Anne Daniela Rodgers näitavad Tartu kunstimuuseumi viltuse maja galeriis installatsioone ja videoid, millest joonistub välja küllalt terviklik teemadering ja sotsiaalkriitiline sõnum.
Kiti- ja jälkusevõtmes lahendatud teosed lahkavad erinevates kontekstides küsimusi normaalsusest ja manipulatsioonist, kultuuri ja looduse, teadvuse ja alateadvuse vahekorrast meie loomulikkusest pöördumatult eemaldunud ühiskonnas.
Keha, hinge ja tehnoloogia kolmainsust valgustatakse selle halastamatus küünilisuses. Eraldi märkimist väärib Rodgersite õudust või vastikust äratavate teoste uhkeldavalt barokne garneering, mis on tuttav juba Anne Daniela Rodgersi (toona A.D.) koostööst Laurentsiusega.
Kaks kihistust
Koosmõjus värdjate ja kimääridega tekitab pidulikkus kogu näitust kandva võltssärava laada ja freak-show' atmosfääri.
Nii nagu kunstnikke on kaks, taandub ka paljude näituse taieste kunstiline skeem kahelisele süsteemile.
Pealmist, naiivset kihistust iseloomustavad märksõnad nagu muinasjutt, pidulikkus, lapselikkus, karneval, lõbu. Nende all on aga peidus seksuaalsus, rikutus, ahvatlus, elajalikkus, kannibalism.
Poolusi ühendavad religioon ja müüt. Miski pole see, millena ta esimesel pilgub paistab, tähendusi tekib lademes.
Näituseterviku kontekst täidab uue tähendussisuga ka mõne varem näidatud töö.
Paul Rodgersi autoportreed seana on varem tõlgendatud viitena immigrandist kunstnikku Eestis tervitanud «rafineeritud ovinismile», kuid Tartu näitusel omandab taies universaalsema, isegi eksistentsiaalse tähenduse.
Autoportreed seana assisteerib näitusel siganaine Veenusena sametpatjadel külitav ja telekat vaatav glamuurne kimäär. Teleri kõrvale asetatud peeglist näeb näitusekülastaja iseennast.
Kui meenutada, et keskmine eestlane veedab iga päev teleri ees üle nelja tunni, on töö lajatavalt sotsiaalkriitiline.
Massikultuuri kriitika kõrval läbivad näitust teise metateemana ökoeetika küsimused.
Tasub mõelda
Äsja vapustas eestlasi meediasündmuseks lavastatud naftareostus. Samas hukatakse linde linnuvabrikute holokaustis.
Küsimusi massikultuuri silmakirjalikkusest esitab ka Paul ja Anne Daniela Rodgersi näitus, ja need on asjad, millele tasub vähemalt mõelda.
Siganaine vaatab näitusel telerit
Näitusel on installatsioon «Oma lugu», mille loomisel on kasutatud seatopist ja videot.
Raplamaa elanike Paul ja Anne Daniela Rodgersi näitust Tartu kunstimuuseumi viltuses majas saab vaadata veel kuu.