Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eduard Vilde romaanis «Mahtra sõda» on read: «Ka paruni palgel on muutust märgata. Ta pahem silm hakkab tuksuma, ta pikad vurrud satuvad liikuma ja ta nihkub teomehest pisut, pisut eemale. «Hea küll, Päärn,» ütleb ta siis, sa pead mõisa tallis viiskümmend soolast saama.»
Kahju, et see stseen ei meenunud neile, kes ristisid Tartu vastse, Raadimõisa elamurajooni tänavaid. Vaatad seda asumit reklaamivat plaani (PM, 23.01.) terasemalt ja võtab kõhedaks, nagu oleksid äkitsi kukkunud tagasi ülemöödunud sajandisse: Aadliku tänav, Mõisahärra tänav, Paruni tänav. Miskipärast on kintsukaapimine pooleli jäänud ja Opmanni tänavat polegi.
Rääkimata härraste truudest teenritest kiltrist, kupjast ja aidamehest, kes ometi rahvaluule järgi olevat põrguski kõige ees.
Lihtrahvas on esindatud, kuigi kaudselt: eks Mõisatalli tänav meenuta kohta, kus meie esiisasid, sekka -emasidki, ihunuhtlusega kasvatati.
Kahjuks on aga ristijad siingi poolele teele jäänud, võinuks ka kasvatusvahendeid tänuga meelde tuletada: Peksupingi tänav, Vitsakimbu tänav, Soolvee tänav kõlaks ju südamlikult?
Kasvatustoimingu otsese elluviija vahimehe unustamine on mõistetav, naabruses oleva Vahi tänava tõttu tekiks segadus, kellega tegu.
Segaduseoht on niigi. Mõisapiiri ja Mõisaääre tänav võivad sassi minna. Mõisavahe tänav on juba kümmekond aastat olemas, aga asub, sindrinahk, hoopis eemal Annelinnas.
Raadile üsna lähedal asuv Puiestee tänav on saanud sõsaraks Mõisa puiestee, ivake kaugem Pärna tänav Pärna allee. Ja keda see kotib, et Pargi tänav Tartus juba on, too ju kaugel teisel pool jõge. Mahub ka teine Pargi ja Mõisapargi tänav veel takkaotsa.
Küll taksojuhid ja jalatartlased ajapikku asja selgeks saavad ega lase end eksitada. Linna külalised aga saavad veenva kinnituse, et Tartu on heade mõtete linn
Võibolla koguni väga heade. Ehk on nimede panekuga peenelt mõista antud, et Paruni tänavale on oodatud just tänased panga-, bensiini-, raudtee- ja muud parunid.
Mõisahärra tänavale omakorda tänased mõisnikud või isikud, kellel vähemalt mõni omal ajal vaterlandi läinud mõisasaksa soost sugulane trumbiks lauda lüüa.
Teomees, vabandust, töömees oma takuste pükstega ärgu tikkugu sakste idülli rikkuma, tema koht on Mõisatallis.
Ent üks asi jääb tänavanimesid kaedes igal juhul arusaamatuks: muiste olid ka parunid aadlikud, kas uuemal ajal enam mitte?