Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatukogudesse korjatu põhjal saame otsustada, missuguse kultuuriga on tegemist. Kui taastada hetkeks osakonnad, mis olid meie raamatukogudes 20 aastat tagasi, oleks viimase viieteistkümne aasta jooksul ühiskonnas toimunud muutused eriti selgelt näha.
Sama käib ka raamatupoodide kohta kui oleksime aastal 1987 müürinud ühe raamatupoe kinni ja avaksime selle nüüd, siis saaksime aru kahe ühiskonna erinevusest.
Ma ei tea, kas mõnekümne aasta pärast oleks võimalik arutelu teemal «Humanitaarraamatukogu infoajastul». Sõna «infoajastu» ilmselt ei ole siis enam kasutusel, sest keegi ei kujuta ette muud ajastut kui infoajastu.
Aga kas sõna «raamatukogu» veel käibel oleks, on raske öelda, sest aina suuremat rolli mängivad muud infokandjad. Nagu Volodini raamatust näha, on raamatukogu funktsioonid läbi ajaloo pidevalt muutunud ja ei ole põhjust arvata, et nad enam ei muutu. Tulevikus võib-olla eristuvad raamatukogu kui raamatute kogu ja infoteenindus selgemini kui praegu.