/nginx/o/2009/08/13/221117t1h0034.jpg)
Täna avab Tallinna botaanikaaed mürktaimede näituse, mille eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ja ära hoida aeg-ajalt juhtuvaid õnnetusi, mis võivad halvemal juhul isegi surmaga lõppeda.
Mürgiseid taimi kohtab isegi koduaias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõige lihtsam ja kindlam viis end hoida on see, kui tundmatuid taimi mitte katsuda ning marju mitte süüa,» selgitas Tallinna botaanikaaia metoodik Taimi Puusepp.
Mürgiseid taimi võib kohata paljudes koduaedades. Nii ei pruugi paljud inimesed teadagi, et näiteks vaid paari grammi sinise käokinga või sõrmkübaralille söömisel võivad olla väga rasked tagajärjed. Samas rõhutas metoodik Urmas Laansoo, et sellegipoolest ei tasu suurest hirmust vaid kunstlillede austajaks hakata, pärast taimedega tegelemist tuleb lihtsalt käed ära pesta.
Oluline on ka lastele selgitada, mida suhu panna tohib ja mida mitte. Nii näiteks võivad eluohtlikud olla väga dekoratiivsed maikellukese marjad. Sageli aedades kasvaval jugapuul on mürgised aga kõik osad. «Isegi okaste murdmisel välja voolav mahl võib nahale lööbe tekitada,» rääkis Puusepp. «Kuid loomulikult oleneb mürgile reageerimine ka indiviidi organismist.»
Mürktaimede põhjustatud mürgistus võib väljenduda nii närvisüsteemi-, vereringe- kui ka seedekulgla häiretes, samas võivad taimed ka allergiat tekitada. Kerge mürgituse tunneb ära iiveldusest, peavalust või -pööritusest.
«Mõnd mürktaime kasutatakse tegelikult ravimite koostises, kuid väiksel määral ja seda võib teha vaid asjatundja,» hoiatas botaanikaaia metoodik Krista Kaur koduse katsetamise eest.
Kõige mürgisemad taimed, mis Eestis kasvavad, on mürkputk, täpiline surmaputk ja harilik sügislill. Nii mürk- kui ka täpiline surmaputk sarnanevad väliselt üsna tuntud karuputkega ning on Eestis väga levinud.
Mürkputk kasvab vees, seevastu täpiline surmaputk eelistab väga kuiva kasvupinnast ning elamurajoonide lähedust. Kauri sõnul tunneb surmaputke ära kõrge kasvu ning täpilise varre järgi.
Kui keegi on kogemata mõne kahtlase marja siiski alla neelanud või on väikelaps mürgise taime lehte närinud, tuleks kiiresti oksendamine esile kutsuda. Mõistlik on igaks juhuks kiirabisse pöörduda, abi saabumiseni võib end aidata ka paari aktiivsöe tabletiga.
Tallinna Kiirabi andmetel ei ole tänavu diagnoositud ühtegi konkreetset mürktaimest põhjustatud tervisehäda. On esinenud küll seenemürgitusi, kuid taimedest või marjadest põhjustatud probleeme eraldi välja ei toodud. Samas ei saa iga mürgituse või kõhuvalu puhul ka kindel olla, millest täpselt see tingitud on.
Botaanik Laansoo rõhutas veel, et inimestele meeldib reisidelt põnevaid leide kaasa tuua. Huvitavate elamuste otsinguga seatakse end aga vahel ohtu. «Paned mõne taime lehe tasku ja sealt imbub mahl läbi pükste. Siis pärast imestad, kust selline lööve pärit on,» tõi ta näite.
Mürgine näitus
• Mürktaimede näitus Tallinna botaanikaaias on avatud tänasest pühapäevani kella 11–18.
• Näha saab nii Eestis kui ka välismaal kasvavaid mürktaimi.
• Jagatakse ka esmaabinippe.
• Mürktaimi tuntakse maailmas umbes 10 000 liiki.
Allikas: botaanikaaed