Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu Tartus on tänavu muutunud tõepoolest särtsakaks. Sestap oli hansapäevadel päris hea tunne oma Tallinna sõpradele uuenenud Tartut ja siinset elu tutvustada. Neil päevil võis tavaliselt vaikses südalinnas kohata hulganisti tartlastest sõpru koos peredega, keda iseloomustasid rõõmsalt kohmetu ilme ja samas ka uhkustunne oma linna üle.
Rõõmupäevade peakorraldaja Urmas Kõiv teenis hansaliste soojad tänusõnad õigusega ja usutavasti oli hing rahul ka vanalinna esipatrioodil Vambola Tiigil.
Teiseks suureks muutuseks on Tartus kujunenud mahukad kaevetööd. Vähe on jäänud linna tänavaid või ristmikke, mida veevärgi arenguplaanide kohaselt ümber ei ehitata. Kui tänaste ebamugavuste tulemuseks on Eesti puhtaim joogivesi ning uus elukvaliteet Emajões, siis tasutakse kannatamist kuhjaga.
Seniks võiks kaevetööde ajaks Tartut nimetada Kapplinnaks südika veevärgi pealiku järgi, kes on vajaliku euroraha meile koju toonud.
Tööd ja leiba on jäänud väheks ka Tartu elukutselistel virisejatel. Aeg-ajalt võib siiski lugeda probleemidest linnas, kuid kunagist sära ning kõlapinda see endaga kaasa ei too. Seda üllatavam on asjaolu, et tänaseni ei ole kõneks olnud tõsist murelugu Tartu vaim on Tartus kodutu.
Viis aastat tagasi sai koos endiste kolleegidega nuputatud uue kaubamaja kontseptsiooni Hansakvartalis. Pidi sinna saama nurgatornidega lossistiilis hoone ja ühes neist tornidest pidi saama kodu ka Tartu vaim.
Õnneks see ei saanud teoks. Praegu on märksa väärikam ettepanek: Tartu vaimule kohase mõttega pakkuda inimestele uusi teadmisi, haridust ja kultuuri on tuldud välja linna parimal ärimaal Riia tänav 2. Jutt on ettepanekust rajada praeguse kaubamaja hoonesse oma olemuselt uus linnaruum vaimule Tartu linnaraamatukogu.
Viimased 40 aastat on kaubamajas ja ka kunagises restoranis Tarvas klõbisenud kassaaparaadid. Veel on seal olnud kohvik Santos. Kuid olnust märksa olulisem on see, mis saab edaspidi.
Arvatavasti just sellises kohas tahaks Tartu vaim küll püsivalt elada ja tartlaste endi käes see otsuse tegemine ka on. Muide, 1927. aasta Tartu telefoniraamatus on märgitud aadressil Riia 2 asuvaks kirstutöökoda. Mis sa hing veel tahad!
Selline asjade käik eristaks Tartut veelgi enam mõnest teisest suurest linnast siin Eestis ja oleks kena täiendus meie hansapäevadele, ülikoolile, puhtale veele ja Emajõele.