Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure Jazzkaare kajana Tartu Sadamateatris üles astunud Dhafer Youssef ja Paolo Fresu duot võinuks serveerida ka kui euroopaliku ja orientaalse muusikatraditsiooni vastandust.
Emajõe kaldal tsivilisatsioonide kokkupõrget siiski ei etendatud. Selle asemel toodi kuulajate ette kaasaegselt urbanistlik ja jazzilik sulam Lõuna-Vahemere meloodiatest.
Pariisis elav Tuneesia oudimängija ja Sardiinia trompetist rõhutasid erinevuse asemel oma muusikaliste juurte ning temperamentide küllalt laia ja viljakat ühisosa.
Kontsert algas Youssefi läbi kõigi hääleregistrite ulatuva dramaatiliselt emotsionaalse kaebega, mille varjust kerkis vaikselt Fresu trompeti mõtlik fraas.
Sellesse võis omakorda näiteks tungida meloodiakatke oudil. Pillide korpusi löökriistadena kasutades tekitatud helisid loopides lõid esinejad lugudele rütmilise alusstruktuuri, enamasti pealetükkimatult kumedad bassisammud, aga vahel ka peaaegu tantsulise biidi.
Sellele moodsalt urbanistlikult mõjuvale raamistikule asusid pillivõlurid riputama oma emotsionaalseid helimaalinguid.
Esile manatud heliruumide pealetükkimatute rütmidega struktureeritud mitmekihiline voolamine oli kantud meditatiivsest rahust.
Oudi sensuaalsele meloodilisusele vastas Fresu trompeti ja flüügelhorni elegantne üksildus ja mõtlik unistuslikkus. Itaalia trompetist kuulub nende hulka, kelle intonatsioon, soe ning jõuliselt läbipaistev toon ja lõputuks venitatud noodid on äratuntavalt mõjustatud Miles Davisest.
Oodatult huvitavaid kokkukõlasid tekkis trompeti ja Youssefi poolt samuti tegelikult puhkpilli funktsioonis kasutatud hääle vahel. Heliliselt kulges põiming lõpuni sujuvalt ja maitsekalt.
Kontsert
Dhafer Youssef (Tuneesia) ja Paolo Fresu (Itaalia)
28. aprillil Tartu Sadamateatris