Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeva õhtul andis Sadamateatri saalis kontserdi eesti noorema jazzmuusika silmapaistvaim meeshääl Ewert Sundja (21) koos oma jazzbändiga, näidates ennast stiililise kameeleonina.
Enam kui poolteisetunnisel kontserdil tulid esitusele tuntud ja veidi vähem tuntud lood levimuusika varasalvest. 15 lugu ulatusid stiililiselt swingist ja funkilikust jazzist bluesini, bossast poprocki, R&B ja soulini.
Ewert Sundjal on silmapaistvalt hea stiilitunnetus ja ta näitas, et suudab veenvalt väljenduda kõigis nimetatud stiilides. Ehk mõjub tema esituses swing ja rock-jazz orgaanilisemalt kui bossa nova, ent mitmekülgsusel ja katsetamisjulgusel on noore laulja puhul omaette väärtus.
Rokiliku jõulisusega
Bänd esitas jazzistandardeid rockiliku jõulisusega ning andis poprocki hittlugudele jazziliku svingi ja gruuvi.
Laulja muusikaliste eeskujude hulka näivad kuuluvat Frank Sinatra, Robbie Williams, Sting ja Ray Charles. Üheks kontserdi kahtlemata meeldejäävaimaks hetkeks oli Sundja ja kitarrist Virgo Sillamaa duetina esitatud Charlesi aeglane ja unistav «Georgia On My Mind».
Sundja erineb enamikust meie jazzmuusikutest popstaarilikult väljakutsuva lavaoleku poolest.
Sellised repliigid nagu «tundke ennast nüüd vabalt» ja «see on nüüd käest kinni hoidmise lugu» mõjusid pisut kummastavalt, samuti ebakonventsionaalne kehakeel ning nägude tegemine ja killu viskamine instrumentalistide soolode ajal.
Sellest hoolimata on Sundja ehk ainus eesti jazzmuusik, kes võib uhkustada üsna rohkearvulise noore austajaskonnaga.
Bändi teistest liikmetest väärib eraldi esiletõstmist Sillamaa, kes (küll vähem ekstravagantsel viisil) on Sundjale võrdne partner. Sillamaale sobib eriti hästi bluesilik laad, kuid veenev oli ka tema rockilik soolo loos «Roxanne».
Heade pillimeestena näitasid ennast ka bassist Marti Tärn ja trummar Ahto Abner, kes lõid lugudele kindla ja kaasahaarava rütmipõhja ning vajadusel muutsid seda sujuvalt.
Kahju, et haigestumise tõttu ei saanud kaasa lüüa saksofonist Marko Mägi, kes oleks tõenäoliselt lisanud kontserdile jazzilikke varjundeid.
Tänu valdavalt Sillamaa loodud maitsekatele ja mitmekesistele seadetele olid vokaali, erinevate instrumentide soolode ja ühismängu proportsioonid täpselt paigas.
Pingevaba mäng
Bändi pingevaba ja sujuvalt pulseerivat mängu oli rõõm kuulata, lugude iga detail suhestus loomulikult eelneva ja tervikuga.
Sundja (ja tegelikult ka Sillamaa) tugevaks küljeks on võime anda edasi tuntud lugusid nõnda, nagu need oleksid enda omad.
Kui siirale sisseelamisele lisandub professionaalne intoneerimistehnika, on üldjuhul tulemuseks lummus, mis jõuab publikuni. Jõudis ka seekord.
Ansambel
15. märtsil Sadamateatris kontserdi andnud
ansamblisse kuuluvad Ewert Sundja (vokaal), Virgo Sillamaa (kitarr), Marti Tärn (bass) ja Ahto Abner (trummid).