/nginx/o/2009/07/27/212560t1he918.jpg)
Kui eramaal puudub seda tähistav märk, siis ei saa maaomanik keelata päikesetõusust päikeseloojanguni kedagi läbi valduse jalutamast, kirjutab Kristi Leppik ajalehes Postimees.
Eramaa ja eratee märk külvavad segadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumaal Kuusalu vallas umbes 40 elanikuga Vanakülast pärit Kaja Sepal oli eratee ja -maa mure aastaid tagasi. Nimelt läks tee, mida kõik külaelanikud kasutasid, läbi nende õue.
Mure aga lahenes läbirääkimistel naabritega. «Isa leppis naabritega kokku ja koos ehitasid nad teise tee ümber meie maatüki,» ütles Sepp.
Naise sõnul on aga eramaa ja -tee murede juured kauges minevikus. Ta selgitas, et vanades hajakülades kulgesidki teed n-ö hoovist hoovi põhimõttel.
Kuna aeg on edasi läinud ja inimesi liigub ka endistes hajakülades rohkem, siis ongi alguse saanud «tarastamise» võidujooks. «Võib-olla on inimeste privaatsusvajadus ka suurem,» arvas Sepp.
Naise sõnul võib ju eramaa või eratee märgi tee äärde püsti panna küll, aga siis võiks märgipanija rajada ka samaväärse tee oma õuest mööda. «See eeldab omanikult muidugi head tahet, kokkulepet naabritega ja tihtipeale ka raha,» nentis Sepp.
Kuna Vanakülas on naabrid heades suhetes, siis tee ümberehitamine kellelegi tuska ei valmistanud. «Tegelikult on neil nüüd isegi lühem maa sõita kui varem,» rõõmustas Sepp.