/nginx/o/2009/05/29/185751t1h6966.jpg)
Ehkki Pärnu veepolitseile teeb muret see, et inimesed ei kasuta turvavarustust, on liikluskultuur lahel ja jõgedel aastatega siiski tunduvalt paranenud.
Eesti veeliikluskultuur muutub aastatega üha paremaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veepolitsei on Pärnus tegutsenud alates 2005. aastast ning ilmselt just tänu nende kohalolekule on inimesed muutunud lahel ja jõgedel liigeldes distsiplineeritumaks. Aasta-aastalt on rikkumisi vähemaks jäänud ning paari aasta tagune juhtum, kus purjus paadijuht politseid nähes vette end kaineks ujuma kargas, naljalt enam ei kordu, vahendas
«Aktuaalset kaamerat».
Siiski läks viimase suurema reidi käigus kontrollitud 25st väikelaevajuhist viiendik koju väärteoprotokolliga. Kahel puudus juhtimisõigus, ülejäänute patud kuuluvad seni kõige problemaatilisemasse valdkonda.
«Väikelaevajuhid ei kasutanud päästevarustust ja neil praktiliselt see võimalus ka puudus, kuna see päästevarustus, mis paadis oli, ei vastanud meresõiduohutuse seaduses esitatud nõuetele,» selgitas Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Artur Kase.