Tsahkna: Eestis on neli elujõulist erakonda

Tsahkna meenutas, et alates taasiseseisvumisest on Eestis pidevalt räägitud, et erakondi jääb vähemaks. «Aga tegelikult seda ei juhtu,» lisas ta. «Meie valimissüsteem on inimesele suhteliselt selge ja läbipaistev. Valija ise otsustab millised erakonnad on elujõulised ja kas tekib uusi juurde.»

Tsahkna märkis, et praeguses poliitilises olukorras on Eestis elujõulised ja kannavad poliitilist vastutust umbes neli erakonda.

«Erakondade arv ei oma tähtsust,» kinnitas Tsahkna samas. «Tähtis on, et oleksid olemas erakonnad, kes oleksid võimalikult laiapõhjalised ja päris suure liikmeskonnaga, nii et nad läbi demokraatlike põhikirjade ka vastutavad oma liikmete ja valijate ees.»

«Ma ei ole nõus nende viimase aja üleskutsega, et erakonnad on pahad ja kõik muu on hea,» ütles Tsahkna. «See on täna meie demokraatliku Eesti süsteem. Kui on laiapõhjaline liikmeskond ja väga hea kommunikatsioon valijatega, siis mina pigem väidan seda, et mida aeg edasi seda rohkem erakonnad jälgivad, mis toimub ühiskonnas ning valijate peades ja südametes.»

Tsahkna märkis, et ühiskonnas toimuvast annavad hästi märku valimised. Samas tõi ta välja, et ei Toomas Hendrik Ilvese ega Indrek Tarandi suur isiklik edu europarlamendi valimistel ole Eesti erakondlikku maastikku muutnud. «Pigem peaksid erakonnad tegema siit järeldusi oma poliitikate ja kommunikatsiooni osas valijatega,» ütles ta.

Tsahkna kinnitas, et muutused erakondlikus maastikus on enne 2011. aasta Riigikogu valimisi võimalikud. «Kui see koalitsioon püsib, mida ma tõsiselt loodan, siis võib-olla opositsiooni pool hakkavad toimuma mingisugused liikumised.»

Sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi Tsahkna nii määravaks ei pea, sest väikestes omavalitsustes valivad inimesed erakondlikust kuuluvusest sõltumata kohapeal tunnustatud tegijaid. Küll või tema hinnangul olulisi muutusi toimuda Tallinna, Tartu ja Pärnu võimuladvikus. «Siin on võimalik, et toimub totaalne poliitiline vahetus,» ütles Tsahkna.