Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloolise sammuna tunnistas Bosnia serblaste juhtkond eelmisel nädalal esmakordselt vastutust enam kui seitsme tuhande moslemi elu nõudnud Srebrenica veresauna eest.
Bosnia serblaste president Dragan Cavic sõnas, et massimõrv kujutab endast «musta peatükki serblaste ajaloos». Kaks nädalat varem oli Republika Srbska parlament kiitnud heaks uurimiskomisjoni raporti, mis tunnistas serblaste üksuste osavõttu Euroopa suurimast sõjakuriteost pärast Teist maailmasõda.
See oli esimene kord, kui Bosnia serblased avalikult möönsid, et massimõrv üldse aset leidis.
Ehkki Cavic moslemite ees tapatalgute pärast ei vabandanud, väljendas ta selgelt oma kahetsust: «Ma ei tea, kas minu pöördumine lohutab neid, kelle lähedased langesid ohvriks serblaste kuritegudele. Kuid ma jagan nende valu, kes ikka veel otsivad oma armsamaid,» kõneles president.
Varjasid süüd
Bosnia serblaste üksused hõivasid ÜRO turvatsooniks kuulutatud Srebrenica 1995. aasta juulis. Nad eraldasid mehed naistest ja lastest ning tapsid enam kui 7000 meessoost moslemit. Siiani on leitud massihaudadest üle 5000 surnukeha.
Republika Srbska valitsuskomisjoni raport tunnistab, et serblaste üksused osalesid vangide süstemaatilises tapmises ning üritasid hiljem surnukehi ümber mattes kuriteo jälgi varjata. Ettekanne tugineb Republika Srbska arhiividele, mille olemasolugi veel Banja Luka võimud hiljuti eitasid.
Vaatlejate hinnangul ei sundinud serblasi üheksa aasta järel oma süüd tunnistama mitte niivõrd tärganud südametunnistus, kuivõrd erakordselt jõuline rahvusvaheline surve.
NATO ütleb «ei»
Bosnia loodab ühineda NATO Istanbuli tippkohtumise järel programmiga «Partnerlus rahu nimel», kuid hetkel on kindel pigem see, et talle kutset ei anta.
Peamiseks süüdlaseks selles nimetavad diplomaadid Republika Srbskat, mis pole suutnud siiani vahistada ühtegi Haagi sõjakuritegude tribunali tagaotsitavat isikut.
Serblaste tegematajätmise tõttu kannatab kogu Bosnia, mis koosneb lisaks Republika Srbskale Moslemi-Horvaadi föderatsioonist.
Hind, mida Lääs Bosnia serblaste leebema kohtlemise eest tahab, on nende kunagine liider Radovan Karadic, kes teadete kohaselt varjab end Bosnia ja Montenegro vahet liigeldes.