Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Serbia seisab tuleval pühapäeval kõige otsustavama valiku ees pärast Slobodan Milosevici kukutamist neli aastat tagasi.
27. juunil peavad serblased otsustama, kas hoogsalt jõudu kogunud rahvusradikaalidest saab riigi ametlik nägu või hakkab Serbiat juhtima siiski tugevalt euroopameelne poliitik. Valik on sisuliselt sama, mis neli aastat tagasi, kui tuli otsustada, kas Jugoslaavia jätkab isolatsioonikursil MiloseviÄiga või on tal lootust ka paremaks tulevikuks.
Eelmisel pühapäeval toimunud presidendivalimiste esimese vooru võitis oodatult Serbia Radikaalse Partei kandidaat Tomislav NikoliÄ, keda kohalik meedia tituleerib hüüdnimega Hauakaevaja. NikoliÄile andis oma hääle 31 protsenti valijatest.
Investorite huvi
Demokraatiameelsematele jõududele annab samas tugevat lootust endise kaitseministri Boris TadiÄi oodatust parem esinemine, mis tõi talle 28 protsendi valijate toetuse.
Vaatlejad märgivad, et kuna enam kui pool valijatest toetas demokraatiameelseid poliitikuid, peaks TadiÄ suutma rahvusradikaali teises voorus lüüa. Selleks peavad aga demokraadid heitma kõrvale erimeelsused, mis on nii suured, et ei võimalda neil isegi ühises koalitsioonis istuda.
Praegu tuleb Vojislav Kostunica juhitud vähemusvalitsusel loota MiloseviÄi sotsialistide toetusele. Vaid nii õnnestus hoida riigitüüri juurest eemal radikaale, kes võtsid detsembris suurima arvu saadikukohti parlamendis.
Juhul kui presidendiks valitakse siiski NikoliÄ, ähvardab see pidurdada veelgi Serbia läänemeelseid reforme, mis on pärast peaminister Zoran DjindjiÄi mõrvamist niigi õige aeglaseks topanud. Presidendi funktsioon on Serbias küll suuresti sümboolne, kuid investorid ning rahvusvahelised abidoonorid vaatavad hoolega, mis nägu esindab lähiminevikus nii mitu sõda alustanud riiki.
NikoliÄi nägu on Vojislav Seselji oma. Seselj juhib radikaale nominaalselt ka praegu, mil ta ootab Haagis kohut väidetavate sõjakuritegude pärast.
TadiÄi nägu on samas Läänes populaarse reformaatori DjindjiÄi oma. Ta võttis Demokraatliku Partei juhtimise üle pärast seda, kui mõrvar tollase peaministri maha laskis.
Nüüd ootavad demokraatiameelsed hinge kinni pidades, kas peaminister Kostunica saab üle haavatud uhkusest ning annab oma toetuse TadiÄile. Kostunica enda kandidaat Dragan MaraÄanin jäi alles neljandaks, kaotades ka valimiste suurüllatajale, Serbia rikkaimale mehele Bogoljub KariÄile.
Apaatia võitis
Analüütikute hinnangul näitasid valijad MaraÄaninit tagasi lükates välja oma nördimust selle üle, et Kostunica läks kokkuleppele sotsialistidega.
Suurimaks võitjaks tuli aga valimistel apaatia. Valimisaktiivsus oli vaid 45 protsenti, mis peegeldab vaatlejate kirjeldusel üleüldist pettumust poliitikas. Eelmisel kolmel korral jäi inimeste ükskõiksuse tõttu president üldse valimata, kuid nüüdseks on toona kehtinud 50-protsendilise osavõtu nõue kaotatud.
Serbia on presidendita 2003. aasta jaanuarist, mil sõjakuritegudes süüdistatud Milan MilutinoviÄ ametiaja lõppedes tagasi astus ning end Haagi tribunalile üles andis.
Serbia valib presidenti
Pühapäeval valib Serbia valimiste teises voorus kahe kandidaadi vahel riigile presidenti:
Tomislav Nikolic on rahvusradikaal, hüüdnimega Hauakaevaja
Boris Tadic on endine kaitseminister, läänemeelne poliitik