Lukas: riik ei investeeri kutseharidusse uisapäisa

«Muidugi demograafiline areng otsustab investeeringute üle ja loomulikult on neid arenguid analüüsitud ja vastavalt otsustatud,» ütles Lukas. Ta juhtis tähelepanu, et viimase kümnendi jooksul on kutseõppeasutuste arv vähenenud poole võrra, mis näitab et koolivõrgu korrastamine on olnud muljetavaldav.

«Need kutsekoolid, mida on arendatud, on arengukava alusel määratud ka püsima. Ega investeeringuid ei tehta nendesse koolidesse, mis lähevad sulgemisele,» ütles Lukas.

«Kutsehariduse perspektiiv ei lähtu ainult põhikooli- või gümnaasiumijärgsetest õppijatest, kelle arv on tõesti vähenenud. Aga täiskasvanud õppijate osakaal elanikkonnast on kahe viimase aasta jooksul murranguliselt tõusnud ja oleme jõudnud Euroopa keskmisele tasemele, mis näitab, et me oleme küps ühiskond,» rääkis Lukas. Ta rõhutas, et suur osa täiendõppest korraldatakse kutsekoolides ja see on eriti tähtis arvestades olukorda tööturul.

«Enamuse kohtadest võivad tulevikus täita hoopis täiskasvanud, mitte eelmistest haridusasutusest üle tulnud noored,» sõnas minister.

Lukas rääkis, et tulevikus on kutsekoolide ja üldhariduskoolide integratsioon üks olulisi tendentse. Näiteks saab üldhariduskoolides õppivate inimeste jaoks kasutada kutsekoolide tootmisbaase.

Üheks koostöö näiteks investeeringute vallas tõi ta kutseõppeasutuste juurde ehitatud ühiselamud, kus saaksid elada ka kaugemalt gümnaasiumi tulnud noored.

Rääkides riikliku koolitustellimuse reguleerimisest tõdes Lukas, et kui mõnes kutseõppeasutuses jääb täitmata kohti, siis riiklik tellimus automaatselt ei vähene. «Aga kutsehariduse eesmärk on pakkuda erinevates kohtades erinevaid erialagruppe,» selgitas ta.

Lukase sõnul on oluline säilitada kutseõppeasutused kõigis suuremates keskustes ja tagada seejuures ligipääs võimalikult erinevatele erialadele, et noor ei oleks sunnitud minema gümnaasiumi, kodust kaugele või õpingutest hoopis loobuma.

Riigikontroll avaldas täna riigi kutseõppeasutuste ümberkorraldamise tulemuslikkust käsitleva auditi, mille eesmärgiks oli analüüsida, kuidas on kutsehariduses saavutatud valitsuse seatud eesmärgid ja millised on peamised kitsaskohad seoses kutsehariduse arenguga. Selles juhiti kiidusõnade kõrval ka tähelepanu, et riik peaks investeeringuid kutseharidusse hoolega kaaluma.