Algab iga-aastane sõjalis-sportlik võistlus Põrgupõhja retk

Võistkonnad stardivad kell 8.30 ning kolmepäevane retk lõpeb laupäeval 11. juulil Pärnumaal Eidaperes, kus asub põhilaager.

Registreerunud võistkondi on kokku 35, kelle hulgas on hulk Kaitseliidu ja Kaitseväe meeskondi. Kõrgem Sõjakool on välja pannud koguni kolm võistkonda.

Trassi pikkus on linnulennult ligikaudu 80 km ja aega selle läbimiseks 54 tundi.

Retk on pühendatud RVLi (Relvastatud Võitluse Liit) võitlejatele ning teistele metsavendadele, kes ei alistunud võõrale võimule.

Võistlusest võtavad osa viieliikmelised nais-, mees-, või segavõistkonnad: neli võistlejat ja üks esindaja (tugiisik). Võistlejad moodustavad võistluse ajaks üksiku metsavendade salga, kelle põhiülesandeks on liikuda etteantud ajagraafikus läbides  kontrollposte ning postkaste.

Ülesannete valikul on lähtutud sellest, mida peab oskama, et ennast ja teisi ekstreemsetses oludes aidata ja ellu jääda. Võistlejad peavad liikuma varjatult, vältima asustatud punkte, kaardil märgitud  teid ja kohtumist «vaenlasega», keda kehastavad KL Pärnumaa Maleva liikmed.

11. juulil on põhilaagris üles seatud relvanäitus ning kell 20 algab vabaõhuetendus sõjaajalooklubi Frontline ja Rapla Teatritegemise Seltsi korraldusel.

Eesti sõjajärgse suurima vastupanuorganisatsiooni - Relvastatud Võitluse Liidu staabipunker,  millele metsavennad andsid nimeks Põrgupõhja, asus Vigala metsade rüpes. RVL koondas oma ridadesse ustavaid ja võitlusvõimelisi inimesi, kes olid vaba Eesti taassünnis kindlalt veendunud.

Nad kohustusid kaitsma kõiki, kelle kallal okupatsioonivõim kasutas vägivalda, sisendama  inimestesse vastupanutahet ja koguma luureandmeid strateegiliselt tähtsate objektide kohta.

Nõukogude julgeolekuorganite rünnak Põrgupõhja punkrile toimus 31. detsembri hommikul 1947. Staabipunkri kaitsmisel langesid Jaan Roosi ja Asta Jõesaar, teistel õnnestus piiramisrõngast välja murda.