/nginx/o/2008/05/08/38922t1h2ff6.jpg)
Üle kahe aasta tagasi Tallinnat ja Ida-Virumaad raputanud aprillirahutuste väidetavate korraldajate kriminaalasi on jõudnud riigikohtuni, kuigi süüasja arutusele võtmine seal ei ole veel otsustatud.
Aprillimässajate lõputu kohtuasi: kaebavad mõlemad osapooled
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dmitri Linteri advokaat Leonid Olovjanišnikov õigeksmõistmise edasikaebamist kummaliseks ei pea, vahendas Reporter.ee.
Harju maakohus ja ringkonnakohus otsustas, et Linteri ja teiste kriminaalasjas on täielikult tõendatud vaid fakt massikorratuse toimumisest Tallinnas 2007. aasta 26.-28. aprillini. Ometi ei ole tõendatud Linteri, Reva, Sirõki ja Klenski roll paljusid inimesi hõlmava massikorratuse korraldamises.
Nüüd aga tahabki Linter, et õigeks mõistev otsus oleks põhjalikumalt esile toodud.
«Vaidlustamise alused on menetlusseadustikus antud ning seda ka õigeksmõistva otsuse puhul. Kui seaduseandja on sellise võimaluse ette näinud, siis tähendab, et selles on mõte. Ma leian, et meie kaebused on tunduvalt mõtekamad kui prokuröril. Kuna me tahame õigeks mõistmise põhjalikumat motiveerimist,» selgitas vandeadvokaat Olovjanišnikov.
Samas on aga kaebuse esitanud ka riigiprokurör Triin Bergmann, kes ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, nagu puuduks Linteri ja teiste süüdistatavate tegevuste ja toimunud massikorratuste vahel omavaheline seos.
«Prokuratuur on olnud kogu aeg sellel seisukohal, et süüdistatavate tegevuses ilmnesid kuritöö tunnused ehk siis massiliste korratuste organiseerimine ja ka ei esimese ega teise astme kohtumenetluse käigus ei ilmnenud selliseid asjaolusid, mis oleksid prokuratuuri seisukohta kuidagi muutnud. Seetõttu oli ilmselge, et me pidime selle otsuse ka edasi kaebama,» ütles Bergmann.
«Seega vaidlustasin otsusega sellel põhjusel, et saada riigikohtult sellist seisukohta, kui kitsalt tõlgendada karistusseadustiku paragrahvi 238 (massiliste korratuste organiseerimist). Antud juhul on prokuratuur seisukohal, et esimese ja teise astme kohus on liiga kitsalt tõlgendanud antud koosseisu,» sõnas Bergmann.
Linteri advokaat räägib vastu, et nende kaitsealuste kaebused on vaatamata õigeks mõistmisele olnud nii apellatsiooni kui ka kassaatsiooni etapis oluliselt mõtekamad kui prokuröri kaebused. Advokaadi sõnul ei käi kaebustes jutt loomulikult õigeks mõistva otsuse muutmisest vaid selle õigesti põhjendamisest.
Tagatipuks leiab Linteri adovkaat, et süüasja kohtusse saatmiseks puudus üldse igasugune alus, sest lisaks kuriteo koosseisu puudumisele puudus ka kuriteo sündmus.
Riigiprokurör Bergman ootab riigikohtult otsust, millega kriminaalasi saadetakse Tallinna ringkonnakohtule uueks arutluseks uueks kohtukoosseisus.
Vaatamata sellele, et advokaat on seotud oma kaitsealuste soovidega on Linteri vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikovil sellest kriminaalasjast ka isiklik nägemus, mis ei pruugi ühtida tema kaitsealuse arvamusega.
«Ma olen jätkuvalt seisukohal, et Eesti ja eestlaste jaoks on parim, mida varem see asi arhiivi pannakse,» sõnas Olovjanišnikov.
Kaebused on riigikohtus eelmenetluses. Nende võimalik arutlusele võtmine ei ole veel otsustatud.