Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna esitleb välisministeerium raamatut «Teine tulemine» Eesti välisesinduste taasloomisest - täiendust meie diplomaatilisse memuaristikasse.
Diplomaatiat ja diplomaate läbi aegade ümbritsenud salapärasuse oreool. Seepärast on diplomaatide mälestusraamatuid ikka saatnud lugejamenu, sest on ju põnev teada saada maailma vägevate intriigidest, neljasilmakohtumistest ja kokkulepetest, hiilgavatest vastuvõttudest, kus säravate naeratuste saatel peetakse pingelist võitlust riikide ja rahvaste koha pärast siinses maailmas.
Eesti diplomaatiline memuaristika on suhteliselt noor anr, nagu meie iseseisvalt aetav välispoliitikagi. Eesti esimene diplomaatide põlvkond keskendus kahe maailmasõja vahelisel ajal välja antud mälestustes eelkõige välisdelegatsiooni olulisele rollile Eesti iseseisvuse saavutamisel.
Meeldejäävad raamatud
Kireva elulooga Ferdinand Kulli mälestused esimestest Eesti diplomaatidest ja välisdelegatsiooni tegevusest anti esialgu välja järjejutuna ajalehes, seejärel 1933. aastal ka raamatutena, mille rahvusraamatukogu koondas 1996. aastal taas ilmutatuna ühiste kaante vahele pealkirjaga «Mässumehi ja boheemlasi. Esimesi Eesti diplomaate».
Tuntud on ka mitu korda välisministri ametis olnud Ants Piibu põhjalik publikatsioon «Tormine aasta. Ülevaade Eesti välispoliitika esiajast 1917.-1918. aastal dokumentides ja mälestustes» (1934, kordustrükk 1966).
Pärast iseseisvuse kaotamist avaldasid eksiili jäänud diplomaadid rea memuaare.
Siinkohal võiks nimetada Oskar Mamersi «Kahe sõja vahel» ja «Häda võidetuile» (Stockholm 1957 ja 1958), Kaarel Robert Pusta «Saadiku päevikut» (Geislingen 1964), Heinrich Laretei «Saatuse mängukanniks. Mällu jäänud märkmeid» (Lund 1970), William Tomingase «Mälestusi» (Toronto 1970), Aleksander Warma «Diplomaadi kroonikat» (Lund 1971) ja Evald Uustalu «Tagurpidi sõudes. Mälestusi ajavahemikult 1914-43» (Stockholm 1982).
Eksiilis ilmunud diplomaatide mälestustes on rõhuasetus juba iseseisvuse saavutamiselt kaldunud selle kaotamisega seotud dramaatilistele sündmustele.
Nelikümmend autorit
Taasiseseisvunud Eestis on küll iga endast lugu pidav poliitik juba jõudnud maha saada memuaarse teosega, kus autor tavaliselt iseenda ja parteikaaslaste glorifitseerimisele keskendub, kuid meie välissuhtlus on seni andnud põhiliselt tänuväärset aja- või ilukirjanduslikku ainest.
Mihkel Muti «Rahvusvaheline mees» (1994) ja Tõnu Õnnepalu «Hind» (1995) on raamatud, milles tuntavad autobiograafilised sugemed. Eriti «Rahvusvahelise mehe» tegelastes võib ära tunda reaalseid isikuid kujundamas meie lapsekingades välispoliitikat.
Suursaadik Mart Helme oli pärast taasiseseisvumist esi-
mene diplomaat, kes usaldas avaldada oma memuaarid. 2002. aastal ilmunud raamatus «Kremli tähtede all» keskendub ta oma tegevusele suursaadikuna Moskvas aastail 1995- 1999.
«Teise tulemise» ligikaudu nelikümmend autorit on kirja pannud Eesti Vabariigi välisesinduste loomise lood maailma eri paigus taasiseseisvumise järgsel kümnendil.
Raamatu koostas ajaloolase haridusega pressi- ja infoosakonna diplomaat Eeva Eek-Pajuste, kes praegu töötab Eesti Pariisi saatkonnas.
Autorite hulgas on omaaegseid ja praegusi suursaadikuid, poliitika- ja majandusdiplomaate, pressi- ja infodiplomaate, ajutisi asjureid, minister-nõunikke ning konsuleid.
Kuna taasiseseisvunud Eestis puudusid praktiliselt professionaalse ettevalmistuse saanud diplomaadid, on esimeste Eesti esindajate taust vägagi erinev.
Nende seas on matemaatikuid, majandusteadlasi, juriste, ajaloolasi, filolooge, insenere, urnaliste, geolooge, sotsiolooge, biolooge jt, kes saanud hariduse Tallinna, Tartu, Moskva, Leningradi, Minski, Budapesti ja Columbia ülikoolides või instituutides.
Raamatu juhatavad sisse Lennart Meri ning Toomas Hendrik Ilves, kelle panust Eesti liitumisel NATO ja eriti Euroopa Liiduga on raske üle hinnata. Seejärel võib juba lugeda iga esinduse loomisest.
On paarileheküljelisi mälestuskilde, mis keskendunud esinduste loomisega seotud olmeküsimustele, aga ka põhjalikke välispoliitilisi analüüse.
Meenutatakse naljakaid seiku ja konfliktseid situatsioone. Mälestustele eelneb vastava esinduse ajalooline ülevaade ja lõpus on ära toodud ka autorite eluloolised andmed. Raamat on rikkalikult illustreeritud mustvalgete fotodega.
Lisana on antud välisesinduste tabel loomisaastatega ja välisministrite nimekiri. Lugemist hõlbustab lühendite ja võõrkeelsete terminite seletus ning isikunimede register.
Loodetavasti raiutakse peagi raamatusse ka meenutused välisministeeriumi n-ö peamaja tegevuse esimestest aastatest, mis on kindlasti samavõrd huvipakkuvad.
Raamat
«Teine tulemine. Taasiseseisvunud Eesti välisesindused»
Koostanud Eeva Eek-Pajuste
Välisministeerium 2003, 478 lk