Fotod: teletornis käivitati digipöörde lõpu kell

Virtuaalne kell veebilehel www.digilevi.ee näitab sekundi täpsusega, kui kaua on veel jäänud aega 1. juulini 2010, mil õhu kaudu leviv analoogtelevisioon välja lülitatakse ning Eesti täielikult tavaantenniga vaadatavale digitaaltelevisioonile üle läheb.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul lõppeb üleminekuga digilevile üks etapp Eesti teleajaloos.

«1955. aasta juulikuus läks Eestis eetrisse esimene telesaade – vaid kümmekond aastat pärast Ameerikat tabanud televisioonibuumi ning aasta enne Soome televisiooni käivitamist,» sõnas Jänes.

«55 aastat hiljem - 2010. aasta 1. juulil - saab toona alanud ajajärk Eesti telemaastikul otsa ning meid kaks inimpõlve teeninud analoogtelevisioon saab ajalooks. Algav digitaaltelevisiooni ajastu pole pelk tehnoloogiline uuendus, vaid tähendab murrangut mõtteviisis. Ühelt poolt on teletegijatel laiemad loomingulised võimalused, teisalt aga kogu  rahval oluliselt parem juurdepääs uutele kodumaistele ja rahvusvahelistele telekanalitele.»

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli kinnitusel on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest kaheksas ning uutest liikmesmaadest esimene, kus täielikult digitaaltelevisioonile üle minnakse.

«Nagu kettaga telefon, nii saab ka vana hea analoogtelevisioon minevikuks kogu maailmas. Äsja lülitati analooglevi välja Ameerika Ühendriikides, meie naabrid Soome ja Rootsi on nautinud digitaalset kanalivalikut juba üle aasta.,» lausus Pihel.

«Paljud Eesti inimesed on digitaaltelevisiooniga hästi kaasa tulnud ja järelejäänud aasta on piisavalt pikk aeg, et ka kõik ülejäänud jõuaks vajalikud ettevalmistused teha.»

Uuringufirma TNS Emor digilevi seireuuringu kohaselt loobus eelmisel aastal tehniliselt aegunud analoogtelevisiooni vaatamisest 55 000 kodu ning õhu kaudu leviva vana analoog-tv vaatajate hulk kahanes aastaga kolmandiku võrra. Analoogtelevisiooni vaatas tänavu 1. kvartalis veidi enam kui viiendik Eesti kodudest ehk 118 000 peret.

Digilevi komisjoni juht soovitas juba sel suvel kontrollida, kas kodune katuseantenn sobib digi-tv vastuvõtuks või on vaja teha kohendustöid.

«Digilevile üleminekut pole tark jätta viimasele momendile ning tuleva aasta 2. juulil ootamatult avastada, et telerist tuleb vaid sahinat,» rääkis Jüri Pihel.

«Põhjust digilevile üleminekuga viivitada ei ole, sest kõikjal üle Eesti on juba täna tasuta kättesaadavad kaks korda rohkem kodumaiseid telekanaleid kui analoogtelevisioonis, digibokside ja digitelerite valik kasvab iga nädalaga ning soovi korral saab sama tavalise katuseantenniga vaadata lisaks üle 20 tasulise telekanali.»

Tavalise katuseantenniga telepilti vaataval inimesel tuleb digitaaltelevisiooni nägemiseks osta või rentida digiboks, mis ühendatakse antennikaabli ja teleri vahele. Eesti digikanalite vastuvõtuks sobivad seadmed on varustatud Digilevi märkidega, et neid oleks kauplustes lihtne üles leida.

Digilevi on õhu kaudu leviv ning tavaantenniga vaadatav digitaalne televisioon. Digilevis on kõikjal üle Eesti nähtavad nii tasuta leviga üleriigilised telekanalid kui ka tasulised kodumaised ja rahvusvahelised teleprogrammid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-tv vahendusel vaadata sai.

Digitaaltelevisiooni iseloomustab senisest palju suurem telekanalite hulk, oluliselt parem pildi- ja helikvaliteet, elektrooniline saatekava ühe nupulevajutusega otse teleriekraanil, erinevates keeltes heli ja subtiitrite valik ja muud uued lisavõimalused.

Kui analoogformaadis levib õhu kaudu kolm kodumaist telekanalit, siis digilevis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 6 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11 ja TV6. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.

Kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta.