/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2011/12/27/890810t1h97c2.jpg)
Ettepanek Baltimaade okupeerimiseks on sulaselge provokatsioon, mille osas peaks selge seisukoha võtma nii Eesti kui ka Venemaa välisministeeriumid, leiab parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Mihkelson: Venemaa võiks Balti okupeerimist nõudnud Vene eksdiplomaadi avaldusest lahti öelda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõtte Balti riigid okupeerida käis eile välja Moskva Instituudi Balti sektsiooni juht Mihhail Aleksandrov, kelle meelest võiks seda rakendada vastulöögina juhul, kui USA peaks otsustama Süüria ründamise vastu Venemaa tahtmist.
«See on sulaselge provokatsioon,» ütles Mihkelson. «Tegu ei ole üldse mitte süütu avaldusega, vaid väga jõhkra provokatiivse sõnavõtuga inimese poolt, kes siiski on Vene riigi toetatava instituudi juhtivteadur ja kes väga hästi teab, mida sellised sõnavõtud võivad endaga kaasa tuua.»
Mihkelsoni sõnul on Aleksandrov endine Venemaa diplomaat ja praegu instituudi Pribaltika osakonna juht. Muu hulgas on tema töö sisuks anda Venemaa välispoliitilisele eliidile suuniseid otsuste langetamiseks.
Ma ei tahaks spekuleerida, mis on tagamõte. Hullumeelseid ideid ja mõtteavaldusi on olnud läbi 22 aasta.
Mis selle avalduse tingis, Mihkelson spekuleerida ei taha. «Ma ei tahaks spekuleerida, mis on tagamõte. Hullumeelseid ideid ja mõtteavaldusi on olnud läbi 22 aasta.»
Küll aga on tekkinud olukorras Mihkelsoni hinnangul mõlema riigi välisministeeriumidel aeg seisukoht võtta. «Kuna tegu on Vene riigi mõttekoja esindajaga ja arvestades tundlikku rahvusvahelist olukorda, siis Vene välisministeerium peaks väga selgelt lahti ütlema sellisest mõtteviisist.»
Samas ei ole kuigi tõenäoline, et Vene välisministeerium ka tegelikult Aleksandrovi seisukohta jagab. «Kaks päeva tagasi Vene välisminister Lavrov oma pressikonverentsil ütles seda, et Venemaa ei kasuta sõjajõudu, kui lääneriigid peaks Süüriat ründama.»
Mihkelson pakkus, et ka Eesti välisministeerium peaks vastavate toimingute kaudu väga selgelt märku andma Venemaa kolleegidele, et sellised provokatiivsed avaldused ei aita kaasa usalduse kasvatamisele kahepoolsetes suhetes. Milline meetod selleks valida, peaks otsustama välisministeerium.
«Kahjuks sellised hullumeelsed ideed ei ole esmakordne käitumine. Kui ma ise olin 1996. aastal Postimehe reporter, siis tegin intervjuu ühe Vene sõjaväeluure ohvitseriga, kes ütles, et kui Eesti ja teised Balti riigid peaks liituma NATOga, siis Venemaa peaks oma väed Balti riikidesse sisse viima. Paraku kogu sellises mõtteviisis elab edasi 20. või isegi 19. sajandi imperiaalne hoiak,» iseloomustas Mihkelson teatud vene ringkondade hoiakut.