Taluõuest muinasehted leidnud mees pahandab ametnikega

Kõue vallas Kõue külas elav Kristo Soodla sattus ootamatu leiu otsa 40 cm sügavusel maad kaevates. «Ma alguses ei osanud üldse mõeldagi, et mis asi see on, vaatasin, et mingisugused voodivedrud tulevad maa seest välja,» rääkis ta. Selgus aga, et tegu on kaelavõrudest, rinnakeedest, kuljustest ja helmestest koosneva ehteleiuga, kuhu kuulub kokku 36 eset.

Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas ütles, et tavaliselt leitakse selliseid ehteid hauapanustena kalmetest või peitvarana asulakohtadest. Tallinna ülikooli ajaloo instituudi arheoloogide Ülle Tamla ja Mauri Kiudsoo hinnangul pärineb leid hilisrauaaja esimesest poolest (11. saj. II p kuni 12. saj. I p). Muinsuskaitseamet, mille poole maaomanik kohe pöördus, andis ehted konserveerimiseks ja säilitamiseks üle Tallinna ülikooli ajaloo instituuti.

Soodla rõõmu leiust rikub aga asjaolu, et tema kinnistu jääb arheoloogiamälestise alale, mis tähendab, et sügavamaid kaevetöid tehes tuleb selleks enne muinsuskaitseameti luba taotleda. Kaks kuud tagasi talu omanikuks saanud mees seda ei teinud ja talle tuli halva üllatusena, et amet käskis tal nüüd trassi ehituse peatada ega taha ka leiutasu maksta.

«Tänu sellele, et eile see asi ilmsiks tuli, on mul kaks tööpäeva täiesti tuksis. Mul on juba selline tunne, et oli mul üldse vaja hakata kaevama või kuhugi helistama,» ütles Soodla, kel on muinsuskaitseametile palju ette heita – mehe väitel viskas ametnik leitud ehted hoolimatult kilekotti, nii et osa neist purunes, temaga räägiti tigedal toonil ja keegi pole selgitanud, kauaks trassi ehitus nüüd venima jääb.

Inspektor Kadakas ütles Postimehele, et seaduse järgi on leidjal õigus leiutasule vaid siis, kui kultuuriväärtusega ese tuleb välja väljaspool mälestist, Soodla talu jääb aga arheoloogiamälestise alale. Samuti kinnitas ta, et ehted olid ajaloo instituuti jõudes parimas korras. «Esemed pole transportimise käigus rohkem kannatada saanud kui veetrassi kaevamise käigus,» ütles Kadakas.

Inspektori sõnul selgitati maaomanikule, et trassi ehituse peab üle vaatama arheoloog, kes peaks kohale minema sel nädalavahetusel. «Esmalt tuleb läbi uurida juba kaevatud trassi ala, edasi vaatame koos maaomanikuga tema plaanid läbi – ka mujal sellel kinnistul tuleb kaevetöödel mälestise alal tehtavate kaevetööde alal uuringud läbi viia,» selgitas Kadakas.

Kuna Soodla käitus muinsuskaitsega ühendust võttes õigesti ja on talukoha omanik olnud vaid kaks kuud, ei algata muinsuskaitseamet tema suhtes väärteomenetlust ning on valmis kinnistul vajalikud arheoloogilised uuringud ise kinni maksma.

Soodla sõnul suhtleb ta muinsuskaitsega edaspidi aga vaid juristi vahendusel. «Minu pärast oleks võinud ta seal maa sees edasi olla, oleks mul endal tükk maad lihtsam olnud,» tõdes ta.