/nginx/o/2009/06/28/199373t1h4cb6.jpg)
Majanduse vähikäik ja mullu tõusnud alkoholiaktsiis on vähendanud alkoholi müüki enam kui veerandi võrra. Tootjad kardavad, et inimesed ei ela tervislikumalt, vaid pead on tõstmas nii sala-alkoholi kui ka -tubaka uus laine, kirjutab Madis Filippov tänases Postimehes.
Kange alkoholi müük näitab kangekaelselt langustrendi. Alkoholitootjate Liidu andmetel kahanes mais alkoholi müük võrreldes mullu sama ajaga 26,3 protsenti ja tootjad eksportisid kanget alkoholi 33,7 protsenti vähem.
«Alkohol on muutunud inimese jaoks liiga kalliks,» lausus Alkoholitootjate Liidu juhatuse esimees Janek Kalvi. «Võrreldes 2007. aastaga on Eestis toodetud kange alkoholi turg langenud ligi 30 protsenti.»
Kalvi pidas peamiseks põhjuseks riiklikku aktsiisipoliitikat, mis lööb ennekõike kange alkoholi sektorit. Näiteks kui mullu maksis Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel Eestis toodetud viina liitri jaehind 169,95 krooni, siis tänavu ulatus see juba 204,96 kroonini.
Lisaks võimendab madalseisu majanduskriis, mis on tarbijate ostukäitumist mõjutanud.
«Need kaks mõjutegurit kokku on suure osa tarbijatest tõuganud salaalkoholi ostma ja see valdkond saab pärast igakordset aktsiisitõusu motivatsiooni juurde,» rääkis Kalvi.
Kalvi lisas, et kui 2007. aastal hinnati salaalkoholi osakaaluks orienteeruvalt 15 protsenti turust, siis nüüd on see vähemalt 25 protsenti.
Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa sõnul võib praeguseks protsent sinna kanti ulatuda, kuid seda kinnitada ei saa, varasematele uuringutele toetudes nimetas ta siiski väiksemaid arve. Tema hinnangul on viinaturust ligi 10–15 protsenti salaturg.
Artikli täisversiooni loe Postimehe paberväljaandest!