/nginx/o/2009/06/26/198971t1he797.jpg)
Botaanikaaias avatakse homme näitus taimede kõikvõimalikest rekorditest. Näituse koostajad Urmas Laansoo, Taimi Puusepp ja Krista Kaur tutvustasid Postimees.ee'le mitmelt poolt kokku otsitud põnevaid fakte taimede kohta.
Galerii: botaanikaaed näitab taimerekordeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selgus, et see on lõputu teema - mida rohkem uurida, seda enam huvitavat infot välja tuleb,» rääkis Laansoo õhinal. Botaanikaaias on välja pandud infot enam kui kahesaja taimerekordi kohta, mitmed taimed on esindatud ka ehedal kujul, paraku muidugi mitte rekordsuurused, vaid tagasihoidlikus mõõdus.
Maailma suurima võraga puu on bengali viigipuu, mille alla võiks Laansoo sõnul varju minna terve Napoleoni sõjavägi. «Tal on üle tuhande lisatüve, mis hoiavad oksi. Üks puu näeb välja nagu puudesalu, mis võib enda alla haarata kuni kaks hektarit,» kirjeldas Puusepp.
Maailma suurimad maapealsed mugulad on aga elevantjamsil. Näitusel väljapandu näeb välja nagu oleks see surnud - kuivanud okstega, ent tegelikult on ta lihtsalt puhkerežiimis. Selle taime mugul võib kaaluda kuni 315 kilo.
Näitus esitleb ka taimede geograafilisi rekordeid - näiteks on kõige enamlevinud umbrohi lõikhein, mis on kutsumata külaline enam kui 100 riigis.
Hulganisti üllatavaid fakte
Näituse koostajad said fakte otsides isegi hulga üllatuste osaliseks. «Mis tea arvate, mis on maailma kõige suurem lehepung? Ma hakkasin karjuma, kui seda teada sain - see on kapsas, meie tuntud peakapsas,» naeris Puusepp.
«Kõige kaloririkkama viljaga taim aga on avokaado - 100 grammis 185 kcal energiat,» tõi esile Laansoo.
Kõige kergemate puitude hulgas on balsapuu, mida saab ise katsuda. Näiteks kuulus Kon-Tiki olevat sellest puust ehitatud.
Soolases ookeanivees kasvav manglipuu seeme suudab ilma uppumata ulpida aasta või kauemgi ilma idanemisvõimet kaotamata. «Enamik vilju vette sattudes tõmbavad end vett täis ja upuvad ja kaotavad idanemisvõime,» sõnas Laansoo.
«Kõige pikema idanemisvõimega on aga lootos, isegi 2000 aastat - teda peetaksegi seetõttu igavese elu sümboliks, » rääkis Kaur.
Paiskpuu ehk dünamiidipuu viskab vilja valmides seemned tohutu hooga kuni 100 meetri kaugusele endast. «Kui vili valmib, tekivad selles pinged ja kui vili lahti läheb, käib kõrvulukustav pauk ja seemned lendavad kaugele,» kirjeldas Laansoo.
Banaan on maailma kõrgeim rohttaim. «Eesti inimesed peavad sageli banaani puuks - see on jama! Siis me peaks ütlema ka porgandipuu, kapsapuu, tomatipuu või tillipuu,» seletas Laansoo.
Habetillandsial, rahvapäraselt bin Ladeni habemel ei ole juuri, aga ta ei ole sammal, vaid õistaim. Eluks vajaliku toidu saab see taim niiskest õhust ja vihmaveest.
Eesti rekordeid
Näitus toob välja ka Eesti rekordeid: meie kõrgeim puu on harilik kuusk - 44 meetrit, looduslikest taimedest on kõige suurem õis on vesiroosil, kõige väiksem õistaim on veetaim väike lemmel. Kõige arvukamalt lehti on harilikul pöögil: 200 000, okaspuudest on rekordiomanik Euroopa nulg, millel on loetud 15 miljonit okast.
Pojeng on meie tuntud taimedest kõige suurema tolmukate arvuga.
Näitus on avatud 5. juulini.