/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2013/08/15/1970988t1hdcfd.jpg)
Kirjanik-tõlkija Jelena Skulskaja valitud eesti luuletajate luuletustest koostas näidendi «Pardakaart» tema lapselaps Grigori Dolitch, lavastajaks on aga Skulskaja ise.
Tellijale
Skulskaja esimene lavastajatöö
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on tema esimene lavastajatöö. «Luuletused on nagu riie, millest saab etenduse välja lõigata. Aga lavastajad, kellele neid luuletusi näitasin, ütlesid, et see pole nende materjal. Ma tean väga täpselt, mida soovin nende luuletustega öelda ja seepärast julgen lavastada,» põhjendab Skulskaja lavastajaks hakkamist ning lisab rõõmustades, et näitlejatele tekst meeldis ja nad olid kohe nõus projektis kaasa lööma.
«Pardakaart» on kakskeelne lavastus, iga näidendisse valitud luuletus kõlab nii vene kui ka eesti keeles. Ent kuna keel kannab kõnelejate temperamenti, kõlavad tõlge ja originaal sageli ülimalt erinevalt.
«Inimene, kes valdab mõlemat keelt, saab aru, et tegemist on sama luuletusega, vaatajale, kes valdab vaid ühte keelt, tundub, et tegemist on teise luuletusega, mida esitab teine näitleja teistsuguse käitumisega ja olekuga.
Soovime küsida, kas ainult keel on meie vahel ja seepärast me ei saa üksteisest aru või võime rääkida ühes keeles, kuid ikkagi pole meil teineteisemõistmist.»
Lavastuse sõnumiks on Skulskaja sõnul inimeste pidev soov saada midagi muud, ja isegi siis, kui see «muu» saavutatakse, soovime ikka taas midagi uut. «Lõppude lõpuks läheb elu mööda ja me ei saa midagi. Meil on ainult üks elu, teist elu ei tule. Luuletajad räägivadki sellest.»
Mis täpselt lavastuses juhtub, seda Skulskaja ei soovi avaldada, kuid ta hoiatab, et publik saab saali sisenedes pardakaardi. «Tuleb loosimine!»
Etendusi mängitakse Dovlatovi päevade raames Tallinnas kirjanike liidu majas vaid kolmel korral. Dovlatovi ja Eesti luule seos on Skulskaja sõnul väga lihtne – kui Dovlatov 1975. aastal töötas Sovetskaja Estonias, oli vene kirjanik Skulskaja sõnul Eestis esimene inimene, kes ütles, et venelased peaksid oskama eesti keelt.
Dovlatovi algatusel ja tema enda kirjutatuna ilmusid paaril korral ajalehe lasteküljel kakskeelsed luuletused. «Dovlatov oli kindel, et kui laps loeb luulevormis kümme-kakskümmend eestikeelset sõna, siis äkki tekib temas huvi ja ta hakkab õppima.»
«Pardakaart»