/nginx/o/2009/06/19/196688t1h2179.jpg)
Viimaste Eesti kalapüügi ja kaubakala kasvatuse statistika kohaselt võib öelda, et endiselt on kõige püütuimad kalad Läänemeres Räim ja sisevetes ahven ja latikas. Väikest tõusu võib märgata kaubakala kasvatuses ning kalaturismis.
Eesti püütuim kala on endiselt räim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Populaarseimad sisevee kalapüügi kalad on ahven, latikas ja koha. Neid püüti eelmise aasta statistika järgi keskmiselt kokku 2100 tonni. See moodustab enamuse kogu sisepüügist, mis oli eelmisel aastal 2 748.9 tonni. Põhjendus nende kalade populaarsusele on kvaliteet. «Need on väärtuslikud, toitvad ja nende liikide kaubandusnõudlus on hästi suur,» põhjendas Statistikaameti Keskkonna ja säästvaarengu statistika talituse vanemstatistik Olesja Gaidukova.
Läänemeres on populaarseim kala räim. Seda püüti eelmisel aastal 34 493.7 tonni, mis moodustab lõviosa kogu püügist, mis mullu oli 46 088.9 tonni. Rohkelt püüti loomulikult ka kilu, mille kogukaal ulatus 9 079 tonnini.
Ookeani kalapüügi numbrid toetusid märkimisväärsele krevetipüügile, mida tehti 12 742 tonni ulatuses. Püüti ka meriahvenat, süvalesta ning raikala. Kokku püüti 14 559 tonni.
Kaubakala kasvatuse lemmikuks on nagu eelnevatelgi aastatel vikerforell, mida kasvatati 648.5 tonni ning tavalisest enam kalaturismi eesmärgil. Rohkelt kasvatati ka karpkala ning jõevähke. Mullune kaubakalakasvatus oli kokku 814,2 tonni.
Kaubakala kasvatuse toodang on üks protsent kalandussektori kogutoodangust. Selle peamised eesmärgid on veekogude rikastamine.