/nginx/o/2009/04/20/165922t1h2153.jpg)
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa sõnul ei muudeta eksamite raskusastet sõltuvalt sellest, milliseid tulemusi varasematel aastatel õpilased on neil saanud.
Eksamikeskus: tulemuste põhjal riigieksameid raskemaks ei tehta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees.ee lugeja märkis, et kui õpilased said kunagi inglise keele eksamil häid tulemusi, siis järgnevatel aastatel tehti need eksamid nii raskeks, et isegi õpetajad ei saanud aru. «Pange tähele, et järgmisel aastal on vene keele [võõrkeelena] eksam väga raske, sest seal saadi kõrgeid punkte,» spekuleeris ta.
«Ega eksamiülesanded ei ole ikka nii, et komisjon paneb need kokku ja siis vaatab, mis juhtub. Neid alati testitakse ja siis on ka prognoos keskmise eksamitulemuse kohta,» lükkas arvamuse ümber Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldosakonna juhataja Aimi Püüa.
Tema sõnul ei saa kindlasti öelda, et heade tulemustega eksamid on järgmisel aastal raskemad.
Samuti polnud ta nõus kohe pärast eksami toimumist kõlanud väidetega, et viimased viis aastat pole nii keerulist inglise keele eksamit olnud. «Vaatamata ennustustele on tulemus väga hea - viimase nelja aasta kõige kõrgem,» märkis Aimi Püüa. Ta tõi esile, et alates 2006. aastast on inglise keele riigieksami keskmine hinne pidevalt paranenud, alustades 64 punktist ja jõudes tänavu 69,9 punktini.
Pigem pidas Püüa selliseid väiteid psühholoogiliseks reaktsiooniks, arvestades, et inglise keele eksam tehakse kõige varem ja tulemusi tuleb oodata ligi kaks kuud.
Tulemused pisut paranenud
Tema sõnul analüüsitakse eksamitulemuste põhjal seda, kas 2009. a õpilaskontingent on olnud tugevam kui eelnevatel aastatel. «Selle aasta tulemusi vaadates väga suuri ootamatuid hüppeid ei ole.»
«Selle aasta suur muudatus eksamikorralduses oli, et õpilane pidi jaanuaris väga teadliku valiku tegema ja kõik valitud eksamid ka sooritama. Seetõttu jäid ehku peale tegijad ära ning esialgne statistika näitabki, et eksami osalusprotsent on 2-3 protsenti varasematest suurem ehk 97 protsenti,» sõnas Püüa.
Et igaks juhuks eksami tegijaid polnud, oli Püüa sõnul ootuspärane, et ka tulemused tulevad varasematest pisut paremad.
«Näiteks kirjandi puhul, mis on kohustuslik eksam, on hinde kõikumine toimunud kahe punkti piires - kui 2007. aastal oli keskmine tulemus 56 ja eelmisel 57, siis sel aastal saadi keskmiseks 58. See iseloomustabki õpilaskontingendi keskmist võimekust,» rääkis ta.
Püüa sõnul on kokkuvõttes näha, et õpitakse teadlikumalt, teatakse, kuhu soovitakse edasi minna ja valmistatakse end tulevasteks valikuteks ette.