Kõik märgid näitavad, et uus erakond tuleb

Männik ütles, et tegeleb praegu administratiivsete küsimustega, sest sügiseks tuleb koostada põhikiri ning valmis saada lühiprogramm, mis kirjeldaks Eesti ühiskonna suurimaid väljakutseid. «Hetkeseisuga kõik märgid näitavad, et erakond tuleb, aga lõplikult saab see otsustatud novembris,» lausus ta.

Sügisel on tema sõnul plaanis registreerida MTÜ, mis peab erakonna loomiseks kokku saama vähemalt tuhat liiget. «Kui need on olemas, siis usun, et kunagi kevadel, umbes aasta enne riigikogu valimisi registreeritakse MTÜ ümber erakonnaks,» märkis Männik.

Praegu tegeleb ettevalmistava tööga kümmekond vabatahtlikku, kes tasu oma töö eest ei saa. Ta täpsustas, et tegu pole Eestis väga tuntud inimestega.

Huvilisi, kes on avaldanud soovi loodava MTÜ ja seejärel erakonna tegevuses kaasa lüüa, on Männiku kinnitusel aga märksa rohkem. «Olen paljudele öelnud, et võtan nendega uuesti kontakti, kui MTÜ on loodud,» ütles ta ja selgitas, et praegu pole veel juriidilist isikut, mida saaks rahaliselt toetada või mille liikmeks astuda.

Küsimusele, kas uue erakonna loomisega on seotud ettevõtja ning ekspoliitik Olari Taal, vastas Männik, et on oma projektist Taaliga tõesti rääkinud. «Rahastamise osas ma ei ole Olari Taaliga vestelnud, küll oleme arutanud Eesti poliitilist hetkeseisu,» lausus ta.

Männik ütles, et eelistaks ise pigem hajutatud rahastamist kui seda, et oleks ainult üks, kaks või kolm suurrahastajat. «Kui rahastamine on hajutatud, siis on toetus laiem – sa toetaksid mingisugust põhimõtet ega peaks ootama hüvesid oma toetuse eest,» ütles ta.

Nime loodaval MTÜ-l tema sõnul veel pole, ehkki arutatud on seda juba kaks-kolm kuud. «Probleem on selles, et nimed, millest on räägitud, on MTÜde registris juba olemas,» nentis Männik, kelle sõnul otsitaksegi nüüd nime, mis poleks veel ära võetud.

Küsimusele, kuhu võiks uus erakond Eesti poliitikas paigutuda, vastas Männik esmalt, et maailmavaatelised erinevused on paljudes Euroopa riikides vähenenud ning vähenevad ka siin. «Kindlasti ei ole me kuidagi sotsialismiga, traditsionaalse vasakpoolsusega seotud. Oleme pigem parempoolne erakond,» lausus ta.

Suurimatest eesmärkidest, mis koondatakse enne erakonna programmi loomist lühiprogrammi, nimetas ta esimese ja kõige tähtsamana väljarände pidurdamist.

«Kui keskmine palk Soomes on üle 3000 euro ja meil alla 1000 euro – see on rohkem kui kolmekordne vahe –, siis me ei peata kunagi väljarännet. Eesti riik peab jõukamaks saama, palgavahed peavad vähenema, mis tähendab, et peame fookusesse tooma majandusküsimused ja riigi efektiivsuse, selle, kuidas riik on korraldatud,» rääkis Männik.

Lisaks tuleb tema sõnul taastada poliitikute ja eesti rahva vaheline usaldus. «Meil on vaja uusi inimesi, kes valitsevad Eestit. Sellepärast me loomegi selle erakonna,» märkis Männik.
2008. aasta suvest kuni tänavu juunini juhtis Männik Eesti Panga nõukogu.

Varem on ta juhtinud Eesti Telekomi ja Eesti Telefoni ning olnud nii esimehe kui liikmena mitme äriühingu nõukogus. 2006. aastal pakkus toonane Res Publica Männikut ka üheks võimalikuks presidendikandidaadiks. Aastatel 1972–1992 töötas ta eri ametikohtadel mitmes Rootsi ekspordiettevõttes.

Kommentaar