Seadusemuudatus sunnib koole ka ühe huvilise korral usundiõpetuse tunde andma

«Valikkursused on tõepoolest kõik koolile kohustuslikud olenemata õppida soovijate hulgast,» tõdes haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva. «Selle eesmärgiks on anda haridust võimalikult laial skaalal, õpilase poolt vaadates on eesmärgiks pakkuda kõikidele gümnaasiumiõpilastele võrdsed võimalused õppimiseks.»

Ladva tõdes, et näiteks suuremates linnades, kus on rohkem gümnaasiume, on koostöös võimalik pakkuda mõnda valikkursust korraga mitme kooli õpilastele. «Näiteks koolis A soovib usundiõpetust seitse õpilast, koolis B aga üks õpilane,» sõnas ta. «Koolid võivad omavahel kokku leppida, et kooli B õpilane käib usundiõpetust õppimas koolis A.»

Samas väiksemates kohtades tuleb Ladva sõnul asi lahendada teistmoodi - näiteks üks usundiõpetuse või riigikaitse õpetaja kahe-kolme kooli peale. Ta märkis samas, et tegemist on seni veel vastu võtmata eelnõuga ning valikainetega seotud muudatus peaks selle järgi jõustuma 2010. aasta septembrist.

Ühtekokku pakub seadus järgmisi valikkursusi - emakeel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kehaline kasvatus, usundiõpetus, riigikaitse, majandus- ja ettevõtlusõpe.

Vaid gümnaasiumi puudutava seadusemuudatuse vastu on juba jõudnud protestida Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiaosakond, mille dekaan Peeter Burk kirjutas nii riigikogule kui valitsusele, et on hämmingus riigi plaanist muuta usuõpetus koolile ka ühe soovija korral kohustuslikuks.

«Me (teaduskonna nõukogu) oleme seisukohal, et praegustes tingimustes peaksid koolid oma niigi nappe ainelisi ja inimressursse rakendama pigem Eesti teadusele ja majandusele oluliste valdkondade, eelkõige reaal- ja loodusteaduste sügavamaks arendamiseks,» tõdes professor Burk.