/nginx/o/2012/01/27/930546t1h7bb4.jpg)
Loogika ütleb, et Eestis peaks iga sesoonsusest sõltuv ärihai mõistma, et näiteks turisminduses, hotelli- ja restoraniettevõtluses saab koort riisuda peaasjalikult suvekuudel, kui inimeste hordid mööda maad liikumas.
Tellijale
Kristel Kossar: kes ei taha suvitajate raha?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikkus näitab reisihuvilisele hoopis muud: suur osa Eestimaa majutus- ja toitlustusasutustest näib suhtuvat suvesse kui mingisse loodusõnnetusse, mida ei õnnestu paraku ühelgi aastal vältida. Nii iseloomustavadki suvituspiirkonda tohutud restoranisabad, kus toitude ootejärjekorda mõõdetakse tundides, otsa on saanud nii makaronid, sai kui mahl. Mõnes kohas tõstetakse aga suisa käed, suletakse köögiuks ja oodatakse, millal orkaan (loe: suvitajad) üle liigub ning saab jällegi mõnusalt leti taga sõbrannadega lobiseda või oma asju ajada, ilma et peaks nende tüütute klientide eest hoolitsema.