Politsei audit Lemme peksuööst: abijõud tulnuks kutsuda kiiremini

See on üks, kuid mitte ainus põhilistest järeldustest, milleni jõudis juhtumi analüüsiks algatatud politsei siseaudit.

«Mitme kaklusest teatanud kõne saamisel võinuks abijõud valmisolekusse viia ning kui sündmuskohal selgus jõudude selge ülekaal politseinike kahjuks ning üldine agressiivne õhkkond, võinuks täiendavad patrullid sündmuskohale suunata varem,» leiab augustis uueks korrakaitsepolitsei juhiks saav politsei kolonelleitnant Joosep Kaasik.

Nimelt saabus suurem osa ehk neli järjestikust häirekõnet Lemme rannast 24. juunil lühikesel ajavahemikul 2:49 kuni 3:02. Käsk lisapatrullidel Lemmel kohapeal viibivale kahele patrullpolitseinikule appi sõita anti välja kell 4:27 ja nad jõudsid kohale pool tundi hiljem.

Kuna politseinik teab, et täiendavate jõudude kutsumine tähendab teisest piirkonnast patrulli ära toomist, võib emotsionaalselt olla raske seda otsust teha varem, kui tõsises hädas.

Nii sattusid kohapeal olnud kaks politseinikku ebameeldivasse olukorda, kus joobes ja agressiivseid ründajaid polnud võimalik panna korraldustele alluma. Lisajõudude saabumiseni sai politsei tegeleda vaid kaklejate rahustamisega.

Miks abijõudusid õigel ajal ei kutsutud, on tagantjärgi keeruline selgeks teha. Kuigi oli teada, et jaaniööl on lähikonna patrullidel tõenäoliselt tavapärasest rohkem tööd, oli ka politsei sel ajal suuremas valmisolekus ja abijõudude kutsumine võimalik. «Kuna politseinik teab, et täiendavate jõudude kutsumine tähendab teisest piirkonnast patrulli ära toomist, võib emotsionaalselt olla raske seda otsust teha varem, kui tõsises hädas,» arvas Kaasik.

Otsuste tegemiseks nappis infot

Kaasik rõhutab siiski, et olud sündmuskohal olid õigete otsuste tegemiseks keerulised. Kõrgete puude alusel telkimisalal laiusega umbes 240 ja pikkusega 520 meetrit oli 500-700 inimest ja puudus valgustus.

Lähedalt esimesena kohale saabunud patrull ei näinud kaklust ega kannatanuid. Esimesel väljakutsel ohvrid kohapeal politsei poole ei pöördunud. Paljud hiljem häiretelefonile helistanud ütlesid aga, et pole nõus politseile ründajaid näitama.

Kaasik kannatanutele midagi ette ei heida. «On loomulik, et hirmu tundes võidakse edasisest koostööst loobuda. Kui midagi soovitada, siis seda, et inimesed enam-vähemgi oskaksid oma asukohta kirjeldada,» ütles ta.

Üks õppetund on ka see, et politseipatrullil pidanuks olema võimalus häirekõne teinutele kohapeal tagasi helistada.

Omaniku vastutus

Politsei rõhutab samas, et Lemme-sarnaste juhtumite ärahoidmisel pole olulisim küsimus see, kui lähedal asuvad politseipatrullid, vaid kuidas on tagatud turvalisus kohapeal. Kui peokohas veedab aega 500 kuni 700 inimest, kaasnevad sellega riskid, millega peaks arvestama paiga omanik või haldaja – seda alates tulekahjust kuni vägivalla või tervisehädani.   

«Seetõttu oleks hea, kui rahvarohkel perioodil oleks piirkonnas korrapidaja või kontaktisik, kes tunneb seda ala, ning oskab nii abivajajat kui ka politseinikke-päästjaid suunata ja infot anda,» ütles Kaasik. Kui paiga omanik on astunud ohutuseks vajalikud sammud, annab ka pidutsejatele selge signaali, et korrarikkumist ei tolereerita.

Lemme juhtumist saab õppematerjal

Kaasik kinnistas Postimehele, et Lemme ranna juhtumist saab politsei jaoks õppematerjal kolmes valdkonnas: kuidas sündmuskohal helistajaga kontakti saada, kuidas leida tunnistajaid ja kannatanuid ning hinnata õigesti olukorra ohuastet.

«Sajaprotsendiliselt on tuleviku eksimusi välistada võimatu, ent anname parima, et uute olukordade lahendamisel võetaks varasemat kogemust arvesse.»

Kolm peksjat uurimise all

Lääne Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Annely Erm ütles, et praegu kuulatakse peksmise osas üle tunnistajaid. Vägivallas sai kannatada 12 inimest.

«Kahtlustatavaid on kolm, kõik noormehed, praegu on neile kahtlustus esitatud kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel,» ütles Erm. Vastuhakku politseile meestele hetkel süüks ei panda.

Millega mehed inimeste ja vara peksmist põhjendasid, prokuratuur enne kohtuistungit ei avalda.