Sotsid plaanivad tõsta Eesti valmisolekut merereostusega võitlemisel

«Eesti riik pole paraku valmis Läänemerel toimuvaks naftaõnnetuseks. Suuremate katastroofide ärahoidmiseks on hädavajalik parandada riikliku ennetustegevust, nõrka tõrjevõimekust ja investeerida tehnikasse, millega mõistagi kaasnevad kulud,» selgitas riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli. Lahendusena pakkus ta välja õlifondi või reostustõrjefondi asutamist.

Loodava fondi puhul kehtib Rüütli sõnul saastaja maksab printsiip. «Iga Eestit läbiva naftatonni pealt hakkaks fondi laekuma raha, mida saab  kasutada ennetuseks ja vajaliku tõrjetehnika soetamiseks,» ütles Rüütli.

Ta lisas, et kui mõni tanker peaks karile sõitma, on esmatähtis asuda reostust kohe likvideerima, et nafta rannikule ei jõuaks, lisaks tekiks võimalus maksta hüvitist kannatanutele.

Õlifondi loomise eest seisva Eestimaa Looduse Fondi naftaprojekti juhi Agni Kaldma kinnitusel oli toimunud arutelu oluline samm õiges suunas. «Eesti reostustõrjevõimekus ei ole täna oluliselt parem kui seitse aastat tagasi, millal õlifond esimest korda päevakorda tuli,» märkis Kaldma.  

Kaldma lisas, et siiani ei ole leitud vahendeid reostustõrje- ja ennetusvõimekuse suurendamiseks. «Oleme täna seisus, kus iga merel toimunud reostus jõuab rannikule, kus selle likvideerimine on 10 korda kallim ja aeganõudvam kui merel. Ümarlaual jäi kõlama tõdemus, et olukorda tuleb parandada. Ka on rannal toimuvad päästetööd peamiselt vabatahtlike õlul, kelle tegevus on õiguslikult reguleerimata,» ütles Kaldma.

Eri osapooled jätkavad arutelusid eelnõu üle sügisel. Kindlasti ei soovi me kahjustada Eesti firmade majanduslikku olukorda, pannes nad teiste riikide ettevõtetega ebavõrdsesse olukorda, ütles riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Rüütli.

Fondi asutamine tõusis teravalt päevakorda 2006. aastal, kui Loode-Eesti rannikul toimunud naftakatastroofis hukkus kümneid tuhandeid linde.