Virumaa jäätmekeskus seisab arusaamatul põhjusel

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus algatas 12. juulil erakorralise auditi, mis puudutab üht kolmest riigi rahaga rajatud jäätmekäitluskeskusest. Ametkondliku uurimise all on Ida-Virumaa Vaivara jäätmete lõppjaam, mis endise keskkonnateabe keskuse (KTK) haldussuutmatuse tõttu kevades saadik sama hästi kui seisab. Kokku on riik jäätmekäitluskeskusesse investeerinud 5,7 miljonit eurot.

«Selgub, et Vaivara jaamas pole pikema aja jooksul toimunud nõrgvete puhastamist,» ütleb ministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Urmas Hallika. Lihtsamalt öelduna tähendab see, et puhasti ei töötanud ja reoveetiigis olnud vesi imbus tasapisi pinnasesse.

Kui suur on selle tagajärjel tekkinud keskkonnareostus ja kui sügavale maapinda see ulatub, jääb keskkonnainspektsiooni selgitada. «Minule teadaolevalt on selle aja jooksul reoveega seal tiigis üht-teist tehtud – seda näiteks enne loodusesse juhtimist puhta veega lahjendatud,» räägib ministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Raimo Jaaksoo.

Nii et keskkonna seisukohalt ei ole Auvere külas asuv objekt ilmselt just väga ohtlik. Ent peamine küsimus on siiski: kuidas sai selline olukord Ida-Virumaa tähtsaimas jäätmete lõppjaamas üleüldse tekkida?

Miks ei ole reoveetiigi kõrval asuv puhastusseadmete kompleks töökorras, nii et saaks tiiki lastud reovett puhastada? Paberite järgi peaks olukord Vaivara keskuses olema ammu parimas korras ja süsteem töötama nagu kellavärk.

Keskkonnainvesteeringute keskus eraldas selleks raha – umbes 50 000 eurot – juba 2010. aastal. Aasta hiljem korraldati riigihange, mille võitis Tartus asuv VK Ehitus. Igati korralik ettevõte, kes on isegi suure osa ehituseks mõeldud rahast juba kätte saanud.