/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2010/08/17/419005t1h2c74.jpg)
Uue eelnõuga tahetakse muuta kohtu, kohtuniku, rahvakohtuniku, uurija, prokuröri, kaitsja, advokaadi, kannatanu esindaja, eksperdi ja tõlgi solvamine ja laimamine väärteoks.
Ka advokaadi, uurija, eksperdi ja prokuröri solvamine muutub karistatavaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval justiitsministeeriumi poolt kooskõlastamisele saadetud eelnõu dekriminaliseerib kohtu ja kohtuniku solvamise. Kui praegu võib selle eest kriminaalkorras vastutusele võtta, siis peale seadusemuudatust on tegemist väärteoga.
Kohtu ja kohtuniku laimamise ja solvamise sättele lisatakse ka muud õigusemõistmisel osalevad isikud: rahvakohtunik, uurija, prokurör, kaitsja, advokaat, kannatanu esindaja, ekspert ja tõlk. Tulenevalt teo suhteliselt väikesest ebaõigussisust muudetakse säte väärteoks.
Eelnõu seletuskirjas kirjutatakse, et teatud liiki ametitega kaasneb juba olemuslikult konfliktsituatsioone rohkem kui mõne teisega.
«Kuigi kahtlemata on kõik nimetatud isikud ja nende töö väärt austust ja kaitset, on igasuguse laimamise ja solvamise (mille karistamisväärsus sõltub sageli kannatanu subjektiivsest hinnangust) kuriteoks lugemine käsitletav ülekriminaliseerimisena,» leitakse seletuskirjas. «Solvamine on määratlemata õigusmõiste, kuid teo lugemine kuriteoks ei tohiks olla sõltuvuses määratlematust mõistest – see võimaldab liiga laia tõlgendamispraktikat ning kahjustab õiguskindlust.»
Nii solvamine kui laimamine peavad olema seotud konkreetse isiku ametialase tegevusega. Näiteks tsiviilelus kohtuniku solvamise eest eraelulistel põhjustel ja n-ö tavainimese solvamise ja laimamise korral on kaitse tsiviilõiguslik.
Eelnõu on plaanis valitsusele esitada 2013. aasta sügisel. Plaani järgi on jõustamise tähtaeg 2015. aasta 1. jaanuar.