/nginx/o/2013/07/11/1890610t1h065d.jpg)
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juhi Toomas Jervsoni sõnulkõigub jalgrattavarguste hulk aasta lõikes kõigist varguste liikidest enim. Tänavu poole aasta seisuga on politsei Tallinnas registreerinud 281 jalgrattavargust. Viimastel kuudel on rattaid enim varastatud Tallinna kesklinnas, Põhja-Tallinnas ja Kristiines.
«Kui talvel registreeritakse Tallinnas ja Harjumaal igas kuus umbes 10 rattavargust, siis suvekuudel küündib jalgrattavarguste hulk sajani ning enamgi,» rääkis Jervson.
Alanud rattahooaeg tingib politseiametniku sõnul ka rattavarguste nn tipphooaja. «Jalgratastega liigutakse palju ringi, neid jäetakse mõneks ajaks avalikesse kohtadesse, sageli ka järelevalveta ning õhtul ei pruugita lukustatud ruumi viia, vaid jäetakse trepikotta homset sõitu ootama,» rääkis ta. Enim varastatakse kaherattalisi just trepikodadest ning avalikest kohtadest, veidi vähem keldritest ning garaažidest.
Jalgrattavarguste rohkuse tingib Jervsoni sõnul asjaolu, et kurjategijatel on neid võrdlemisi lihtne edasi müüa. «Oleme lahendanud ka juhtumeid, kus ühte varastatud jalgratast on loetud päevadega mitu korda edasi müüdud. Sellise lihtsa edasimüügi peatamiseks võitlebki kriminaalpolitsei jalgrattavargustega ennekõike läbi varastatud asjade kokkuostude tõkestamise ja kokkuostjate karistamise,» rääkis Jervson.
Nii kontrollib politsei näiteks regulaarselt pandimaju ja otsib sealt varastatud jalgrattaid. «Viimased kontrollkäigud on meie piirkonnas näidanud, et lombardid pigem ei taha jalgrattaid vastu võtta ning see on hea märk,» nentis Jervson.
Jalgrattavarga tabamist soodustab tema sõnul kindlasti ka see, kui politseid teavitatakse vahetult toimuvast või äsja toimunud vargusest.«Soovitame inimestel kindlasti üles kirjutada enda jalgratta raaminumber, lisaks raaminumbrile tasub meelde jätta ratta eritunnused ning hoida alles ostudokumendid,» soovitas Jervson.