/nginx/o/2012/09/17/1325094t1h978a.jpg)
Täna avalikustatud 2013. aasta rahvusvahelisest korruptsiooniuuringust selgub, et kui altkäemaksu võtmine on uuringus osalenud 107 riigis kõige enam levinud politseis ja kohtusüsteemis, siis üldiselt peetakse kõige korrumpeerunumaks erakondi.
Kõige korrumpeerunumaks peetakse jätkuvalt erakondi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver ütles Eestit näiteks tuues, et rahastamisskandaalide käsitlemine erakondade poolt ei ole andnud tugevat signaali selleks, et korruptsiooni teemaga tõsiselt tegeletakse.Ta lisas, et Korruptsioonivaba Eesti on tugevalt soovitanud riigikogu liikmetele käitumiskoodeksit luua, kuid see on takerdunud.
Eestis ollakse seisukohal, et tavaline inimene saab korruptsiooni vastu väga vähe teha
«Tõsine probleem on see, et vaid 39 protsenti Eestis vastanutest leiab, et inimesel endal on võimalik korruptsiooniga võitlemiseks midagi ära teha,» nentis Tehver ja lisas, et selle näitajaga on Eesti EL 23 liikmesriigi seas, kes uuringus osalesid, üks halvemaid (EL keskmine 61 protsenti).
Tehveri sõnul peaks selline ükskõiksus korruptsioonivastasesse võitlusesse olema häirekell riiklikele institutsioonidele, sest see loob soodsa pinna korruptsiooni levikuks ja teiselt poolt kujutab endast olulist takistust kuritarvituste avastamisel ja takistamisel.
Enam kui veerand uuringus osalenutest on maksnud altkäemaksu
Rahvusvaheline uuring näitab, et korruptsiooni kõige lihtsam vorm, pistise võtmine ja andmine, on jätkuvalt maailmas väga levinud ning 27 protsenti uuringus osalenutest kinnitab, et on viimase 12 kuu jooksul maksnud altkäemaksu, see on päris tõsine number, nendib Tehver. Eestis aga näitab altkäemaksu võtmises madalat taset ning uuringu kohaselt on altkäemaksu maksnud vaid 6 protsenti küsitletutest ja kõige enam on see levinud meditsiiniteenuste puhul, lisas ta.
Tehveri sõnul on altkäemaksu võtmine ülemaailmselt kõige levinum nendes institutsioonides, mis põhimõtteliselt tegelevad korruptsiooni vastu võitlemisega ehk õiguskaitseorganites, mis on kõige altimad selle tulemuste kohaselt võtma altkäemaksu, märkis ta.
«Kaheksast uuritud avalikust teenusest on politsei ja kohtusüsteem need, kus kõige rohkem võetakse altkäemaksu,» ütles Tehver ja lisas, et selle järeldusega on suhteliselt otseselt seotud tendents, et enamik küsitletust leiab, et valitsuste korruptsioonivastane tegevus erinevates riikides ei ole piisav.
Rahvusvahelise korruptsioonibaromeetri puhul on tegemist avaliku arvamuse küsitlusega, milles uuriti tavaliste inimeste hinnanguid korruptsioonile ja sellele, kuidas see nende elu mõjutab ning isiklikku kokkupuudet altkäemaksuga.
Rahvusvaheline korruptsiooniuuring hõlmab 107 riiki ja uuringu jooksul küsitleti enam kui 114 000 inimest. Korruptsioonibaromeetri uuring viidi esmakordselt läbi 2003. aastal, aga siis pole Eestit kaasatud. 2012. aasta septembrist kuni 2013. aasta märtsini läbi viidud uuringutulemused võimaldavad esmakordselt võrrelda Eesti kohta kogutud andmeid teiste riikide vastavate näitajatega. Eestist võttis uuringust osa 1000 inimest.