/nginx/o/2012/09/24/1337380t1hb929.jpg)
Soome lahel jäi mullu oktoobris napilt ära Läänemere ajaloo suurim naftakatastroof, kui 100 000 tonni toornaftat vedanud Kreeka tankeri Lovina madalikule sõitmisest jäi puudu vaid paar minutit, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome lahel jäi napilt ära ülisuur keskkonnakatastroof
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katastroofi aitas ära hoida Soome merevalvekeskuse õigeaegne sekkumine, mis aitas tankeri meeskonnal viimasel hetkel kurssi muuta ja madalikule sõitmist vältida.
Intsident juhtus mullu 20. oktoobri õhtul, kui Kreeka tanker Lovina oli teel Venemaa Primorski sadamast Soome Koivisto sadamasse, et suunduda sealt edasi Suurbritanniasse.
Ilmaolud ei olnud 2005. aastal ehitatud tankeri jaoks väga rasked. Oli äikeseline ilm, sadas vihma ja tuul puhus 8 meetrit sekundis.
Soome merevalvekeskuse korrapidaja märkas kell 22.20, et Lovina sõidab Venemaa territoriaalvetes täiskiirusel otse Suursaarest lääne pool asuva madaliku poole. Laeva kiirust ja kurssi arvestades oli tankeri madalikule sõitmiseni aega seitse minutit.
Kuna Kreeka tanker oli sel ajal Venemaa territoriaalvetes, helistas Soome merevalvekeskuse korrapidaja oma Vene kolleegidele Peterburis. Venelased andsid laevale kohe korralduse muuta oma kurssi, mida tanker ka tegi. Tanker pöördus põhja suunas ja suutis sellega viimasel hetkel madalikule sõitmist vältida.
Soome liiklusameti mereliikluse osakonna juhataja Thomas Erlundi sõnul aitas õnnetust vältida ka see, et tegemist oli uue tankeriga. Ta tõdes, et nõrgemate mootorite ja vanemat tüüpi sõukruvidega tanker ei oleks suutnud nii kiiresti kurssi muuta ja oleks sõitnud kindlasti madalikule.
Lovina süvis on 15 meetrit, kuid madalik asub vaid 13,6 meetri sügavusel.
Samal madalikul toimus laevaõnnetus 2007. aastal, kui Kreeka tanker Propontis puutus seal põhja. Ka Propontise pardal oli 100 000 tonni toornaftat. Tookord jäi katastroof olemata. Kuigi tankeri põhi sai vigastada, ei hakanud topeltpõhjaga aluselt naftat lekkima.
Euroopa lootsiassotsiatsiooni juht ütles 2007. aastal pärast õnnetust, et kui tanker oleks sõitnud täiskiirusel otse madalikule, oleks nafta väljavoolamine ja keskkonnakatastroof olnud vältimatu.
100 000 tonni toornafta sattumine merre oleks kaks korda suurem keskkonnakatastroof 1989. aastal Alaska rannikul toimunud õnnetusest, kui tanker Exxon Valdez sõitis karile. Alaska lõunarannikul madalikule sõitnud Exxon Valdezest voolas merre umbes 40 000 tonni naftat, mis reostas 120 kilomeetrit Alaska ainulaadse loodusega rannikut. Tegemist on ajaloo suurima tankeriõnnetusega.
Ohtliku olukorra tekkimisele aitas kaasa tõsiasi, et Lovina meeskonnas käsutuses olid vanad Soome lahe laevateede kaardid. Juba kuu aega enne intsidenti, mullu septembris, hakkasid kehtima uued laevade sõidumarsruudid, kuid Kreeka tankeri meeskonna käsutuses olid endiselt vanad andmed.