Krossi personaalne triumf

Juba 19. jaanuaril 2012 vihjas keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe büroo asejuht Reijo Valgjärv Postimehele, et Interpol võib Krossi juhtumis koostööst Venemaaga keelduda, kui leiab, et Venemaa tegutseb poliitilisest kättemaksust ajendatult. Interpol on ametlikult apoliitiline organisatsioon, mille konstitutsioon keelab sekkuda juhtumisse, millel on poliitiline, militaarne või religioosne iseloom.

Postimehele teadaolevalt esitas Venemaa Interpolile taotluse Kross rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutada esmase avalduse tegemisest märksa hiljem – kas teadlikult või mitte, kuid seda tehti 8. augustil 2012, Vene–Gruusia sõja neljandal aastapäeval. Teatavasti käsitleb Eesti mitteametlikul tasemel Krossi seostamist ja tagaotsitavaks kuulutamist kaubalaeva Arctic Sea loos Venemaa-poolse poliitilise kättemaksuna selle eest, et Kross aitas Vene–Gruusia sõja ajal grusiinidel võita infosõja.

Kross ütles 2012. aasta jaanuaris intervjuus «Reporterile», et «asja rahvusvaheliseks viimisel jäävad venelased varem või hiljem lolliks, Interpoli jaoks on siiski vaja mingisuguseid tegelikke tõendeid, mida neil ei ole ega saagi olla».

Kross kinnitas eile Postimehele, et saatis selle aasta jaanuaris Interpoli nn failide kontrolli komisjonile «proaktiivse» taotluse, et juhul kui tema nimi leidub nende andmebaasides, nõuab ta selle eemaldamist, motiveerides oma taotlust Venemaa ilmse poliitilise kättemaksuga.

Sisuliselt vaidles Kross eraisikuna Vene Föderatsiooni õiguskaitseorganitega. Ilmselt pani suurriigi nõudmiste ja Eesti eraisiku vastuväidete kaalumine Interpoli mõtlema, sest otsuse Krossi asjas tegi Interpoli peasekretariaat alles 21. juunil.

Otsust võib lugeda Krossi seljavõiduks Venemaa üle. «Palun võtta teadmiseks, et igasugune rahvusvaheline politseikoostöö läbi Interpoli kanalite Eerik Krossi asjas on vastuolus Interpoli konstitutsiooni ja reeglitega,» seisab Interpoli peakorterist kõigile liikmesriikidele saadetud teates. Samuti teatab Interpol, et on blokeerinud kogu Venemaalt saadetud Krossi kohta käiva info.

Tuntud Briti investeerimispankur ja Hermitage Fundi tegevjuht William Browder, keda maailm tunneb Sergei Magnitski juhtumi kaudu, on üks neid, kes läbis hiljuti Krossiga sarnase kadalipu. Venemaa süüdistas Browderit Magnitski asjas ja suutis Interpoli süsteemis panna üles tema arreteerimisorderi. Käesoleva aasta mais peeti Browder Saksamaa piiril kinni ja vabastati alles Saksa justiitsministri sekkumise järel.

«Interpoli otsus Krossi juhtumis näitab, et Venemaa kuritarvitab süsteemselt Interpoli ebaõiguspärastel ja poliitiliselt motiveeritud eesmärkidel. On väga oluline, et Interpol ei ole lasknud ennast selles asjas Vene valitsusel ära kasutada. Asjaolu, et on nii palju teisi Venemaalt lähtuvaid poliitiliselt motiveeritud asju, nagu Krossi ja minu juhtum, tõstatab küsimuse, kas Venemaa ei peaks olema üldse elimineeritud Interpoli kasutamisest Venemaa-poolse pideva süsteemi kuritarvitamise tõttu,» tervitas Browder Krossi puudutavat otsust.

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo kommenteeris Interpoli otsust Krossi kohta järgmiselt: «Interpoli otsus on isiklikuks võiduks Eerik-Niiles Krossile. Samas on see suures plaanis ühtlasi häiriv lugu selles mõttes, et räägib negatiivsetest tendentsidest Venemaa rahvusvahelises suhtlemises. Sisuliselt on Venemaa valitsus selles asjas üritanud kuritarvitada rahvusvahelise politseiorganisatsiooni autoriteeti mingil muul eesmärgil, arvatavasti poliitilise kättemaksu teostamiseks.»

Mälksoo leidis, et võib-olla tuleks Interpoli osalisriikidel hakata mõtlema sellele, et riigid, kes süsteemi kuritarvitavad, kannaksid edaspidi ka mingit vastutust. Küsimusele, kas ta kavatseb oma asjas veel midagi ette võtta, vastas Kross, et ta plaanib jätkuvalt tegeleda sisulise tööga. «Minu jaoks oli Interpoli selline otsus kahtlemata tervitatav, tegelikult isegi ainumõeldav. Kahju, et Venemaa riiklikul tasemel sellise jaburusega tegeleb, aga tore, et Interpolil õnnestus neid veidi kainestada,» lausus Kross.