/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)
/nginx/o/2012/06/07/1154416t1h33d9.jpg)
Riigikohtu esimees Märt Rask jätkab riigikohtus n-ö reakohtunikuna ka pärast 12. septembrit, kui annab kohtu esimehe ameti üle Priit Pikamäele.
Rask jääb mõneks ajaks riigikohtu hingekirja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsi, nagu Rask isegi lisab, on vähemalt esialgu tegu pigem «hingekirjas» olemisega. Millisesse kolleegiumisse (tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegium) ta kuuluma hakkab või mis kohal ta võiks riigikohtus jätkata, pole praegu veel mõtet küsida.
Nimelt on Raskil kasutada hulk varasemast ajast välja võtmata jäänud puhkusepäevi. «Ei ole kuidagi suutnud riigikohtu esimehe puhkust ära kasutada, olen ka praegu tööl,» räägib Rask. Just neid puhkusepäevi saakski riigikohtu esimees alates septembrist kasutada.
Detsembris täitub Raskil aga 63 eluaastat, misjärel ta kvalifitseerub vanaduspensionile – tema puhul siis riigikohtu esimehe pensionile. Vähemalt niikaua võib Raski ilmselt riigikohtu liikmena edasi näha.
«Seaduse järgi saaksin riigikohtunik olla 68. eluaastani ja kui Priit Pikamäest vabaneb koht riigikohtu kriminaalkolleegiumis, siis …» lisab Rask veel naljaga pooleks. On näha, et viimast varianti ta ise siiski tõenäoliseks ei pea, pigem on see öeldud muigega.
Mingeid avaliku elu tegelase ambitsioone Raski sõnul tal enam aga küll pole. «Kui te minult küsite, kas tahan kuhugi kandideerida – peaministriks, presidendiks või kuhugi mujale –, siis vastused on «ei», «ei» ja «ei»,» on riigikohtu esimees oma tulevikus kindel.
Seega mõne kuu jätkab Rask veel riigikohtunikuna, mis aga pikemas perspektiivis edasi saab, on ta enda kinnitusel kõik veel lahtine.
Raski nimetas parlament üheksaks aastaks riigikohtu esimeheks 2004. aasta 28. juunil ning ta astus ametisse sama aasta 13. septembril. Tema volitused lõpevad tänavu 12. septembril.
Priit Pikamäe nimetamist järgmiseks riigikohtu esimeheks toetas 14. mail toimunud salajasel hääletusel 89 riigikogu liiget ning kaks saadikut jäi erapooletuks.
President Toomas Hendrik Ilves esitas Pikamäe esimehe kandidaadiks aprillis, öeldes, et tegu on väga tugeva akadeemilise tausta ja suure kohtunikutöö kogemusega noorema põlvkonna juristiga.
Enne riigikohtunikuks saamist on Pikamäe töötanud nii kodakondsus- ja migratsiooniametis, välisministeeriumis, justiitsministeeriumis kui Tallinna linna- ja ringkonnakohtus. Ilvese hinnangul on Pikamäe näidanud end kõigis neis ametites autoriteetse ja tunnustatud juristina, kellel on suuri teeneid Eesti kohtusüsteemi ja kriminaalõiguse arengus.