/nginx/o/2012/12/21/1498198t1ha23b.jpg)
Välismaale tööle minevate Eesti inimeste seas on kahe rahvaloenduse vahelise ajaga oluliselt langenud kõrgharidusega inimeste osatähtsus.
Välismaale tööle minejate haridustase on langenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2000. aasta loendus näitas, et välismaal töötajate seas oli kõrgharidusega inimeste osatähtsus peaaegu sama, mis Eestis töötavate inimeste puhul, siis 2011. aastal oli nende osatähtsus oluliselt langenud, vaid 23 protsendini, selgub statistikaameti värskest kogumikust «Pilte rahvaloendusest».
«Samas põhiharidusega inimeste osatähtsus on viimase 11 aastaga suurenenud 6 protsendilt 16ni,» ütles välismaal töötajaid analüüsinud statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell.
«Välismaal töötab rohkem kõrgharidusega inimesi kui 11 aastat tagasi, ent välismaal töötajate koguarvus on aset leidnud oluline nihe sinikraede kasuks,» selgitas ta.
Peaanalüütik märkis, et kahe rahvaloenduse tulemuste erinevuses on olulisel määral «süüdi» Soome tööle suundunud, keda oli 2011. aastal üle poole välismaal töötanutest. «Näiteks oli 2011. aastal oli Soomes töötanutest kõrgharidus vaid 14 protsendil, Soomet kõrvale jättes ulatus kõrgharidusega töötajate osatähtsus välismaal töötanutest aga 35 protsendini,» selgitas Krusell.