Eamets: spikerdamisest suurem probleem on plagieerimine

Eksamil 135 üliõpilast läbi kukutanud IT Kolledži õppejõud Peeter Lorents rääkis, et ülikoolides on mahakirjutamine võtnud kolossaalsed mõõtmed.

Tartu Ülikooli rahvamajanduse instituudi makroökonoomika professor Raul Eametsa sõnul sõltub spikerdamine väga palju õppeainest ja sellest, kuidas kontrolltööd ja eksamid on üles ehitatud. See võib tema hinnangul olla tõenäolisem, kui tegemist on testivormis töödega suures auditooriumis.

«Kui õppejõud kasutab aastast aastasse samu versioone, siis on seda lihtne teha, sest keegi on telefoniga eelmise aasta versioonid üles pildistanud,» rääkis Eamets. Tema sõnul on probleemiks ka üksteisele sõnumite saatmine.

«Moodsa tehnika kasutamist on keeruline kontrollida,» ütles ta. «Võib proovida telefone ära korjata ja mitte lubada neid kasutada, aga see on sama teema nagu omal ajal spikritega – ei saa ju minna inimest läbiotsima.»

Ta pakkus, et spikerdamise probleem on suurem reaalteadustes, kus on valemid, mis peavad peas olema.

Eamets rääkis, et tema loengutes ei ole viimasel ajal vahelejääjaid olnud, kuid varasematel aastatel on selline asi lõppenud ka eksmatrikuleerimisega.

«Tänapäeval on mahakirjutamisest suurem probleem plagieerimine ehk lõputööde, uurimistööde puhul teiste inimeste tööde või mõtete esitamine ilma tsiteerimata,» ütles Eamets. «See on pigem kasvav trend ja selle vastu on keeruline sõdida, sest internet on asju täis ja väga häid eestikeelseid kontrollprogramme ei ole, mis aitaks plagieerimist tuvastada.»

Eamets rääkis, et igal aastal on kaitsmistel üliõpilaste töid, milles ei ole viidatud.

«Ma arvan, et see, mis välja tuleb, on vaid väike osa sellest, mida tehakse,» ütles ta. Plagieerimist on tema sõnul väga palju madalama astme töödes, kus teemad on üldisemad ja lihtsamad.

«Kui küsida, kumb on suurem probleem, kas plagieerimine või mahakirjutamine, siis ma ütleks plagieerimine,» lausus Eamets.