Mälestus ja/kui lunastus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rein VeidemannTLÜ EHI / Postimees

22. juuni 2013, 00:00

Raamat
Ira Lember
«Õde Veera»
Canopus, 2013
196 lk — Raamat Ira Lember «Õde Veera» Canopus, 2013 196 lk Foto: Repro

Iga-aastase autorihüvitise fondi aruannete kohaselt on eesti üks viljakamaid prosaiste (40 raamatut lastele ja noortele, 18 romaani, neist neli koos Erika Esopiga Artur Erichi nime all, lisaks kaks mälestusraamatut, novellikogu), grand old lady Ira Lember vägagi loetav autor Erik Tohvri kõrval. See tähendab, et raamatukogudest on tema teoseid ohtralt laenutatud. Ja just laenutamine tähendab ka lugemist, mida raamatuost ei pruugi iseenesest reeta.

Kui Ira Lember sai 2006. aastal 80-aastaseks, siis lõpetasin selleks puhuks ilmunud eluraamatu «Kuldne kaleidoskoop» arvustuse järgmiselt:

«Ira Lemberi mälestusraamatu tekstiosa lõpetab pildike õest Veerast. Sõjapõgenikuna algul Saksamaale ja sealt ookeani taha sattunud õde oskas suurepäraselt kududa ja korjab nüüd auhindu kudumite võistlustelt. Tema õde Ira Eestimaal koob aga üha uusi sõnamustreid oma lugejatele. Ta on inimene, kelle saatuseks on jagada teistega oma elurõõmu – kuldset kaleidoskoopi.»

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles