/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Kui maadevahetuse kohtuprotsess 2009. aasta sügisel Harju maakohtus algas, kirjutas kolumnist Mihkel Mutt Postimehes, et seda protsessi hakatakse jälgima nagu seebiooperit: teod, milles süüdistati tervet rida inimesi, nende hulgas ka kahte ministrit, jäid juba toonasel masu ajal väga teistsugusesse aega ja olid oma mastaapsuselt – 250 miljoni krooni väärtuses vahetatud kinnistuid – tavainimese jaoks hoomamatu suurusega.
Tellijale
Juhtkiri: kohtusüsteemi eneserehabilitatsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üsna seebiooperliku süžeepöördena mõjus ka Harju maakohtu õigeksmõistev otsus möödunud aasta juunis, mis kinnitas vanasõna «väikesed võllas, suured tõllas». Seepärast paneb Tallinna ringkonnakohtu eile avaldatud otsus, millega esimese astme kohtu otsus tühistati ja maadevahetuse kohtualused süüdi mõisteti, parafraseerima: kohus mitte ainult ei pea näima õiglane, vaid peab ka olema õiglane.