/nginx/o/2013/03/08/1626854t1h10c3.jpg)
Mullu rahuldas Eesti 25 varjupaigataotlust, mida on kuue võrra enam kui aasta varem.
Eestis rahuldati mullu ligi kolmandik varjupaigataotlustest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu tehti Eestile 70 varjupaigataotlust, millest 25 rahuldati. Positiivsetest otsustest said 10 pagulase staatuse, viis ajutise kaitse ning ülejäänud 10 said loa riiki jääda humanitaarsetel põhjustel.
Eurostati andmeil pakkusid Eestist vähem taotlejatele varjupaika vaid kaks riiki – Island ja Lichtenstein. Neist esimene tegi 10 ja teine 20 positiivset otsust.
2011. aastal rahuldas Eesti 19 varjupaigataotlust. Nii oli riik nii taotlejate arvu kui rahuldatud taotluste poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas viimane. Toona ütles Meelis Niine rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni Tallinna büroost Postimehele, et Eestisse pole suurt pagulaste tungi, kuna siin pole välismaalaste kogukondi ning ka keelekeskkond on teine. Seetõttu on Eestis varjupaika palunud ning saanud peamiselt endiste Nõukogude liiduvabariikide kodanikud – venelased, ukrainlased, valgevenelased ja grusiinid.
Mullu tehti Euroopa liidu liikmesriikidele kokku 407 300 varjupaigataotlust. Lliikmesriigid pakkusid varjupaika 102 700 taotlejale, mida on umbes 18 000 võrra enam kui aasta varem. Kodumaalt pagenute hulgas oli kõige enam süürlasi, afgaane ja somaallasi.
Kõige suuremale arvule taotlejatele pakkusid varjupaika Saksamaa (22 000 taotlejat), Rootsi (15 300), Suurbritannia (14 600) ja Prantsusmaa (14 300). Kokku pakkusid need neli riiki varjupaika kahele kolmandikule kogu taotlejate arvust.